Esimesed sammud

..kuid kudemise ajaks tõmbab ta selga erksa pulmarüü- kõhualune ja rind värvuvad erepunaseks, selg rohekaks, lõpusekaaned ja silmad aga siniseks. "


Jubepõnev eksole. Mul on tunne, et ma ei õpi mitte lasteaiaõpetajaks, vaid hoopis zooloogiks, bioloogiks ja psühholoogiks. Ma olen terve õhtu jamanud kalade õppimisega, kopisin wordi kalaliigi kirjelduse ja sinna juurde ka pildi. Ja muidugi pidid need 28 pilti mööda wordi dokumenti ringi jooksma. Ühesõnaga, blondiin läks kergelt hulluks. Ma tean tegelikult neid kalaliike, sest kõik on tuntud kalad, kuid kas ma neid ka homme tean on hoopis teine küsimus. Just hetk tagasi saatis mu pisike Konnaprintsessike mulle oma slaidishõu kaladest- tema õppis niimoodi. Vaatasin slaidishõu läbi ja üks kaladest, keda ma ära ei tundnud oli Koha. Well, panen tema pildi nüüd siia ja loodetavasti mul edaspidi tema äratundmisega probleeme ei teki ! Kaladest tänaseks aitab, läheb töö nagu läheb ja et ma oma prille maha ei unustaks ! Eelmine pühapäev ründasin mind unenäos igasugused selgrootud, seekord siis seisab ees väike retk merepõhja..

Ega ma veel magama ei saa, sest vaja teha üks oskuste õpetamise mudel vms. Vingun ja torisen, kuid midagi ma teen. Ei näe palju vaeva, vaid kavatsen ülekäte valmis teha. Ma vajan ju ometi iluund ka ! Merlen ütles täna mulle, et ma olen nii äge kui ma torisen. Äkki peaksin nüüd tihedamini torisema hakkama? Ma tahan koguaeg lahe olla..

Eilsest pepuliigutamisest ka paari sõnaga.. Oli stiilikas: "Nukumaja", kus lubati Barbie'sid ja Ken'ne. Noh, kas see lubadus nüüd ka täideti on juba iseasi. Tõesti, eks on ju igasuguseid nukke- peol oli tõesti nii mõnigi Barbie ja Ken, oli pisikesi nukke, oli suuremaid nukke, oli täispuhutavaid nukke, oli puust nukke, oli tantsivaid nukke, olime MEIE, oli inimesi, kes polnud nukud, kuid kellele meeldib nukkudega mängida ja oli ka kaltsunukke..

Eile oli mul tunne, et ma jään kõigile jalgu või et ma olen nähtamatu. Mulle astuti korduvalt peale, nügiti koguaeg ja mingid tsikid hõõrutasid oma peput minu vastu. Lisaks oli nii palju teisi häirivaid asju.
Esiteks, mehed kes käivad klubides lihtsalt piidlemas. Nad vaatavad igat su sammu ja hoiavad oma pilku su pepul või so called silmadel. Siis hakkavad nad omavahel sosistama ja naerma ka veel. Kas mõni naine läheb kluppi ja hoiab pingsalt oma pilku meeste package'il allpool vööd, ning seejärel hakkab sõbrannadega itsitama ? Natuke piiluda ju ikka võib, kui kui sa konkreetselt vaatad naise peput, niiet ila tilgub nagu Bernhardiinil, kes on näinud ahvatlevat lihatükki, siis on see lihtsalt jube ebameeldiv ja ahistav.
Teiseks, oleme lahedad, hakkame klubis kaklema ? No, mida sa ronid kluppi peksma. Peale teie, kaklejate, on klubis ka teised inimesed, kes võivad kogemata teie teele ette jääda, ning seejärel tõsiselt viga saada. Hea, et meil sõbrannadega kõik
meeled töötasid ja eest ära saime. Kuid nii mõnigi wannabe Ken, sai endale ilusa sinise silmameigi.
Kolmandaks, neiud, kuidas te riides käite !? Okei, lühikesed kleidid ja mustrilised sukapüksid, väga seksikas tõesti. Kuid, kui sul on sukapüksid alla vajunud ja kleit omakorda tõuseb üles, andes välja pluusi mõõdu (Ja ma ei mõtle siin sellist pikemat sorti tuunikat !), ning sa tantsid lavapeal tutike välkumas, no kas see on sobilik ? Kas see on seksikas? Ei, see on labane. Ainuke, mis see neiu suutis korda saata oli see, et pool tantsuplatsi oli tühi (Just see pool kus tema tantsis), tubli !
Neljandaks, ma olin väsinud, mu jalad valutasin, kuid ma tahtsin nii väga tantsida. Mu sõbrannad olid ka väsinud, kuid sellel ajal kui nemad jalgu puhkasid tantsisin ma ikka veidike omaette nende juures, mõtlesin natuke omi mõtteid, nägin oma seksikat kummitusepoissi ja see tegi südame raskeks.
Viiendaks, kallid DJ-d, palun varuge endale klubiõhtuks rohkem kui üks CD. Päris tüütu oli 3 korda sama plaati kuulata !

Nii halb see pidu ka polnud, kuigi selline mulje võib jääda. Tegelikult oli tore, sest koos on ju alati tore. Nägin ka mõndasid tuttavaid nägusid ning sain mõned kallistused ja me olime peaaegu et lõpuni peol. Koju saime ka soojas autos, mis küll libedal teel tahtis natuke oma juhitavust kaotada, kuid ellu me jäime! Võibolla häirisid kõik need asjad, sest meil oli kaine pidu. Saime adekvaatselt jälgida, mis tegelikult klubides toimub. Päris naljakas, kuid samas veidi ka kurb ja ärritav. Kokkuvõttes jäi peost siiski hea mälestus ja eriti heana tundus varahommikune tass teed ja üks võileib (leib, või, salatileht, vorst, kurk- njämm !)

Kui juba natuke nukuteemaline sissekanne on, siis kirjutan ka natuke oma tundeid. Miskipärast tunnen ma end vahepeal päriselt ka nukuna, keda väntsutakse, kellega natuke aega mängitakse ja seejärel nurka visatakse. Sest leitakse uus ja põnevam ja ahvatlevam nukk, kellega on ju palju lõbusam mängida... Päris selline ärakasutamise tunne on tekkinud mitmeid kordi ja mitmetes erinevates olukordas. (Ma ei mõtle ainult mehe-naise suhteid vaid ka minu ja mu sõbrannadevahelisi suhteid.) Ma olen mänguasi, vahepeal tunnen end täispuhutava nukuna, kellega on tore aega viita. Ma kunagi lõin enda jaoks moto:" Mänguasjaks olemisel on vaid üks reegel ja kui sa seda reeglit ei riku, pole sul kunagi igav vaid veedad vapustavalt meeldivalt aega!" Ja mis arvate teie, kas ma käitusin vastavalt sellele motole ? Ei. Ma rikkusin seda reeglit, korduvalt. Mul oli vaid üks reegel: "Ära lase tekkida tunnetel !". Mul oli lihtsalt kohustus mitte armuda, mitte hakata hoolima ja ma ei suutnud seda täita, vähemalt mitte lõpuni...

Aga hetkel ma lõpetan ja vean oma palavikulise(38,2!) pea ja punased põsed voodisse ning üritan lõpetada oma koduse töö. Homme peaks olema väga pikk päev, aga võibolla teen oma päeva mõned kärped. ;)

Midagi vahvat ! (vaata seda:D)