Mis need lubadused siis on?

Sattusin ühele materjalile, mis käsitleb Soome filosoofi Georg Henrik von Wrighti vaatenurka lubaduste
kohta. Toon osaliselt selle materjali ka siia.
Lubadus ei ole lausung ega lause ega üldse miski, mida võiks nimetada “keeleliseks” kategooriaks. Samuti pole lubadus akt (tegu) ega suhe lubaduse andja ja lubaduse saaja vahel. Ka oleks väär öelda, et lubadus on teatud liiki kohustus. Ent samas on “lausung”, “lause”, “akt (tegu)”, “suhe” ja “kohustus” kõik vajalikud selleks, et anda rahuldavat käsitlust lubadustest.

Lubadused kuuluvad samasse kategooriasse nagu kokkulepped ja lepingud. Tavakeeles nähtavasti puudub selle kategooria jaoks nimetus- ja pole tarvidust hakata talle siinkohal nime välja mõtlema.
Lubadus ei ole tegu, kuid lubamine või lubaduse andmine ilmselt on inimesele omane tegu.

Tundub, et ei ole võimalik täpselt öelda, kuidas tuleb sõnu kasutada, selleks et tekiks lubadus. Isegi kui sõnu kasutatakse kavatsusega anda lubadus, ei ole see piisav tagatis, et lubadus anti. Sest too, kellele sõnad olid suunatud, ei pruugi adekvaatselt reageerida. Ta võib-olla pole isegi võimeline astuma teise toimijaga lubaja-lubadusevõtja suhtesse.[wright:203]

 Ehkki sõnade kasutamine pole iseenesest piisav, et lubamisakt toimuks, on sõnade või märkidekasutamine selle jaoks tarvilik. Lubamine hõlmab “olemuslikult” keele kasutamist. Lubaduste andmine ja võtmine on seepärast võimalik ainult selliste olendite puhul, kes suudavad suhelda üksteisega sümbolite kaudu.[wright:203-204]

Kellel tekkis sügavam huvi lubaduste filosoofia vastu, siis: http://raulpage.org/koolitus/lubadustest.html

Mina ka lubasin siin suure suuga, et jaa, ma hakkan taas blogima... Aga oleks siis ometi vaid aega? Elutempo on selline, et töö ja trenn ja kui kunagi koju jõuab, siis kiire tiir internetis ja voodisse ära. Enam pole niipalju vaba aega et saaks tundide viisi arvuti helendavat ekraani vaadata... Ja kellele ma üldse lubasin seda? Ma kirjutan seda blogi ju enamasti enda pärast... Et korrastada oma mõtteid ja jõuda milleski selgusele.

Ma mõtlesin uusaastaööl, et kõik annavad hoolega lubadusi, mina peaks ka, aga mida ma siis luban endale uueks aastaks? Kas luban, et võtan 10 kg kaalust alla? Teen veel rohkem trenni? Otsin veel teise töö ka lisaks? Käin rohkem pidudel? Lähen tagasi kooli? Kolin teise linna? Loon pere- mees ja laps? Ei, ei, ei. Ma andsin endale vaid ühe lubaduse, et jätan kõik negatiivse vanasse aastasse. Negatiivse all mõtlesin keelatud tundeid, inimesi kes on hoidnud mind aastaid oma ahelates (jah, 2013, astusin sammu, vabanemise teel), valesid, viha pettumust solvumist, mida on minus 24 aastaga tekitanud mu vanaema. Ma olen kõike endaga toimunut kaasas kandud aastast aastasse, kuid see ei ole vein, mis muutub aastatega paremaks... See kõik on nagu käärima läinud moos, mida katab juba hallitus ja muutub iga aastaga järjest halvemaks. No milleks.

Ja uuel aastal...Uuel aastal uue hooga... Jätkame sama, vana looga?
Ei taha!

Lubasin, et  olen avatud kõigele uuele- annan endale uusi võimalusi olla õnnelik ja nii iga päev. Ma olen ainus inimene, kes on minuga igavesti. Ainus, kellele saan kindel olla. Ja ainus, kes seda lubadust täita saab, olen ma ise.


Ma lubasin. Ma lubasin endale.

“Go for it, while you can. I know you have it in you. And I can't promise you'll get everything you want, but I can promise nothing will change if you don't try.” 
― J.M. Darhower, Sempre

Tere, armas Blogi.
     Pole ammu käinud siin ja eile õhtul avastasin tänu Kairile selle uuesti. Ma ei teadnud, kas nutta või naerda, seega tegin natuke mõlemat. Ühtpidi olen ma veidi pahane, et ma ei ole siia 2 aastat enam midagi kirjutanud, teisalt aga iga halb asi on millekski hea.. Igal asjal on põhjus-ju siis on sellel ka mingi eesmärk, et ma siia tagasi sattusin.  Elus on palju rõõmu  ja viimastel aastatel olen ma õppinud märkama rohkem rõõmu enda ümber. Rohkem rõõmu pisikestest asjadest, rohkem rõõmu sõpradega koosolemisest ja rohkem rõõmu iseendast. Tore on avastada uuesti midagi, mis ma arvasin, et kadunud juba ammu. :) Jätkata sealt, kus kunagi sai pooleli jäädud, tundub hea võimalus korraldada väike reis minevikku ja siis uuel aastal pöörata pilk ainult ettepoole, mitte enam seljataha.
       Paari aastaga on juhtunud nii palju ja samas pole ka midagi väga suurt juhtunud. Teen varsti ka tähtsamatest asjadest lühikokkuvõtted, et ka mõne aasta pärast oleks hea meenutada. :)                                

Selleks aastaks on Jõuluhullustus möödas ja Härra Jõulumees minu ukse taha ei sattunudki. Ei ,ma pole õnnetu, et mind kingitustega üle ei valatud, vaid pigem oleks soovinud olla koos lähedastega, kuid ainus tänu mis ma sain, kui olin meisterdanud ahjuprae, oli see, et oiiiii liha ma nüüd küll ei taha. Lausa lust ja lillepidu oli jõuluaeg  mu kodus:). Aga guess what, ma ei võta seda kõike enam endale südamesse, Sa ei saa enam mulle haiget teha.

"Yeah, well I should probably warn you I’ll be just fine
Yeah, no offense to you don’t waste your time
Here’s why" /.../

 http://24hoursofhappy.com/

Mulle ei jõudnud enne tänast kohale, et Ta päriselt läks sinna.. Ta läks sinna, kuhu lähevad paljud. Ta läks sinna, kuhu oma elud on jätnud nii mõnedki, kui täpsem olla siis 9 Eesti elujõulist meest ja maailma arvestuses 3. aprilli 2012 seisuga 2 853 inimest. Ma ilmselt olen rumal blondiin, kuid mis siis. Ma lihtsalt keeldun mõistmast, miks peame meie saatma oma mehed võõrasse sõtta. Sõtta, mis kestab juba üle 10ne aasta..Varem ei arvanud ma sellest eriti palju ja ma ei muretsenud eriti sellepärast, mis seal toimus. Muidugi olin ma kurb kui langes Eesti kodanik. Muidugi, olid ka siis mu emotsioonid laes.. Aga nüüd kui mulle kallis inimene sinna läks, siis suhtun ma juba palju teravamalt.. 

Ma tean, et Sa alles läksid, aga tule juba tagasi, see aeg tundub liiga pikk...
Tule tagasi, elusana palun.
Ma vajan Sind, tead ju küll- lehti riisuma ja pannkooke sööma :)

Posted by K. comments (0)

Üks päikseline hommik,

Üks ootamatu telefonikõne,
Šokk,
Kõne lõpetamine,
Vaikus,
Pilved,
Mõistmatus,
Mitteuskumine,
Kahetsemine,
Väärtustamine,
Igatsemine.
Viha?
Pisar?

Sa läksid, sest oli Sinu aeg. Ma sain alles teada, sest järelikult oli minu aeg.. Sa puhkad juba rahus.. Aga minu jaoks jäid Sa igavesse unne täna.. Süütan Su mälestuseks küünla, see on vähim, mida teha saan.

Posted by K. comments (0)

Aga, ma usun saatusesse ja märkidesse, mis Elu meile annab. Tuleb järgida neid märke ja käituda vastavalt neile. Kui miski asi pole loodud täituma, siis see ei täitugi ja ei pea sellepärast muretsema ja pisaraid valama. Samas kui mingi asi juhtub, saatuse tahtel, juhtub ta nagunii.


Igastahes, väike nali ja naps Heleni ja Küpsisega lõppes alles täna hommikul- seltsiks palju uusi ja vanu tuttavaid. Eilne päev läks täpselt nii nagu pidi minema: Aeg, koht, inimesed- kõik olid õiged.



Posted by K. comments (0)

Neitsi 23. august - 23. september
Mida oled sa aasta esimeste kuudega saavutanud? Kas su positsioon on paranenud? Kas sa oled oma elustiili oluliselt muutnud? Loomulikult ei saa sa neile küsimustele vastata jaatavalt. Kuid sel nädalal veendud, et oled vähemalt õigel teel. Veidi veel, ja su eesmärgid on täidetud.

Mu positsioon? Naljanina. Mul pole mingit positsiooni olnud ja selle tekkimisest pole ka veel lõhnagi tunda. Mis puutub mu elustiili, siis võiks öelda, et see on mul muutunud. Ma ise olen seda muutnud ja plaanin seda veelgi teha.
Mida ma aga olen siis saavutanud? Ma ütlesin lahti vanadest ja uutest mälestustest. Ma ei taha enam haiget saada ja sellepärast oli targem asi lõpetada, ennem kui sealt midagi tulnud oleks.. Ei raske oli ja on.. Siiamaani tunnen, et miski on nagu puudu, kuigi möödas on juba piisavalt kaua, võiks nagu toibuda juba..
Ma olen kogunud endale vihavaenlasi, kes tunnevad, et nad on minu blogis kuum teema. Ma ei ole neist kirjutanud, aga kui nad tahavad uskuda, et kõik mu sõnad puudutavad neid, siis go ahead. Ma ei viitsi.

Mida veel liigitada saavutuste alla? Kas seda, et ma pean ennast jagama praktika-kooli ja kahe sandi vahel? siiani on see õnnestunud, seega ma pean seda saavutuseks.

Käisin täna ühes uuringus, mis mõõtis mu keha rasva-vee sisaldust ja lihasmassi. No ma tean, et ma olen priske neiu ja selle sain ma ka kinnitust. Minu kehas on 37% rasva, ~40%vett (peab olema 50-60) ja 46kg lihaseid. Mis ma siis teada sain, et lihasmass on mul hea, vett on vähe ja rasva palju. Lõpus küll hakkas pähe määrima mingeid tooteid mulle, kuid kuna ma nendest "kokteilidest" huvitatud polnud, siis sain seal üsna ruttu tulema.

Ahjaa, mu bioloogiline vanus on 36, niiet olengi vanatüdruk valmis :D

Ma olen kadunud, eksinud.. Isegi google map või tomtom ei suuda mu asukoht kindlaks teha.

Kõik laguneb, pudeneb koost, liigub ülihelikiirusel mäest alla, pimedusse.
Ma ei saa enam hakkama, ma ei saa seda protsessi pidama- gravitatsioon teeb oma töö.
Ma olen segaduses ma olen katki, ma ei saa aru, kus on tehtud viga.

Siis ma pöördusin Luule Viilma väljaande Ellujäämise õpetuse poole. Minu jaoks on need täis tarkusi ja killukesi, mida peaks igapäeva elus teadmiseks võtma. Ega ma pole veel väga süvenenud, on lihtsalt teatud kindlad teemad mille ma läbi olen vaadanud ja jagan mõnda mõtet ka teiega.

*Kellele ei meeldi, et tema vigadele tähelepanu juhitakse ja nendest vabanemist õpetatakse, see määrab end ise vaevadele. Inimese vaim teab oma kohustusi. Nende hulka kuulub ka kohustus terve olla. See, et me oma materiaalses negatiivsuses jätkame allamäge liikumist, tähendab kõigile halva tegemist. Inimene ei ole üksi. Haige inimene kiirgab enda ümber negatiivsust, tehes sellega teistele halba

*Hinnang olukorrale on alati konkreetse inimese seisukoht. Kui see on jaatav, siis on hea. Kui eitav, siis halb. Teise jaoks ei tarvitse see sugugi samuti olla. Igaühel on omad hinnangukriteeriumid ja minul ei ole mingit õigust teist selle pärast hukka mõista.

Iga tervik koosneb heast ja halvast. Järelikult hea pole kunagi ainult hea ja halb pole kunagi ainult halb. Ka stressil on hea külg - ta sunnib inimest head tegema, sest vastasel juhul tuleb valu.

*Armastuse häving on vaimu häving. Armastuse häving on hullem surmast.

Sellise hirmuga inimene muutub kannuste teenijaks, orjameelseks, peaasi, et keegi armastaks. Aga kuna tal on stress - ta peab saama ju tunda, et teda ei armastata, siis teda teenetele vaatamata ei armastata. Teda kasutatakse ära, pärast tõugatakse eemale. Ta ei suuda mõista, miks talle haiget tehti, sest hirm, et mind ei armastata blokeerib tema arukuse.

Paljud inimesed nutavad ja kurdavad pettunult kui palju nad teistele head on teinud, aga lõpuks teine ikka tõukab ta endast ära. Pidigi tõukama, sest orja ei armastata. Orjal on ju hirm, et teda ei armastata ja see hirm vajab, et saaks aina uuesti tunda, et teda ei armastata - nii käib õppimine elus. Ärge otsige süüd teistes, vabastage oma hirm.

*Universumi ainuke vabastav jõud on andestamine.

Õigele põhjusele andestamine vabastab inimese haigusest, eluraskusest jm. Halvast.

Kuidas andestada? See on raskem kui arvata oskasite? Ega midagi, õpime veel!

  1. Kui keegi on mulle halba teinud, siis annan talle andeks, et ta
    mulle seda tegi ja annan endale andeks, et ma selle halva
    endasse võtsin.

  2. Kui olen ise kellelegi halba teinud, siis palun temalt andeks, et
    talle seda tegin ja annan endale andeks, et nii tegin.

  3. Kuna ma nii teisele halba tehes kui ka endale halba teha lastes
    olen oma keha kannatama pannud, siis igal juhul palun alati
    oma kehalt andeks, et talle sellega halba tegin.

    /.../

    Andestamise õpetusele tuleb läheneda järgnevate põhimõtete valguses:

    • Kõik, mis minule halba teeb, see on minuga seotud silmale
      nähtamatu energiasideme abil. Kui ma tahan halvast vabaneda, siis
      pean ise sideme mõlemad otsad vabastama. Seda tehakse andestamisega.

    • Kõike, mis inimeses juba on, seda tõmbab ta endale ligi.

    • Kui on hea, siis peab tulema keegi head tegema. Kui on halb, siis
      peab tulema keegi halba tegema.

    • See, kes tuleb, on minule õppetunni võimaldaja. Ta on nagu
      tellimustöö täitja. Mina tahan ja ta tuleb.

    • Kõik negatiivsus, mis inimeses on ja mida ta ei ole osanud targa
      kombel - andestades - vabastada, on elu õppimata õppetund.
      Järelikult peab see saama õpitud läbi kannatuse. Selleks peab keegi
      tulema kannatust põhjustama.

    • Andestamisega kaasneb teadvustamine. Teadvustamine on tarkus.

    • Inimene on rumal niikaua kuni ta näeb halva põhjustajana teist.

    Lühidalt ja skemaatiliselt on andestamise valem järgmine:

    1. Ma annan halvale mõttele andeks, et ta on minusse tulnud.

    2. Ma palun halvalt mõttelt andeks, et ma ei ole mõistnud, et ta tuli mind targaks õpetama ja et ma pole teda taibanud vabastada. Ma olen ta endasse vangitsenud ja
      aina suuremaks kasvatanud.

    3. Ma palun oma kehalt andeks, et olen talle halva mõtte kogumisega halba teinud.

      http://www.luuleviilma.ee/index.php

Blondy.

My photo
Tartu, Estonia
Do you ever wonder if we make the moments in our lives or if the moments in our lives make us? (OTH)

Fanclub

Copyright 2009 - Esimesed sammud

Blogspot Theme designed by: Ray Creations, Ray Hosting.