Jah ma olen katki. Jälle. Olen purunenud tuhandeks pusletükiks. Olete kunagi sellist puslet kokku pannud? On raske, eksole? Kohe kindlasti on ära kadunud ka mingi asendamatu tükike. Minu puslest on puudu kohe päris mitmed tükid, mis on lootusetult kadunud... Ilmselt olin ma see aasta jälle paha laps ja päkapikud otsustasid minult hoopis asju võtta, toomise asemel. Neil ka ikka ju masu...

Sisimas ma tean, mis minu katkise tunde tekitas, kuid sellest avalikult rääkida ma ei taha. Asi ei ole enam usaldamises või mitteusaldamises.. Asi on selles, et ma ei taha inimestele ajudele käia... Ma ei taha neid koormata oma pidevate murede ja emotsioonidetulvaga. Neil on oma elu, omad mured, omad rõõmud- ei ole mind neile koormaks enam vaja.. Ja olgem ausad, mõnikord on lihtsalt targem vait olla, ennetamaks seda, et su sõnad sinu vastu pööratakse ja sinu eest otsustama hakatakse. See on minupoolne panus võimalike kuulujuttude vähendamiseks, kuid inimeste fantaasia on piiritu, seega tekkimata nad ei jää.


Kõik asjad kuhjuvad- tööd, tunded, mured, kohustused, minevik, olevik, tulevik. See kõik kuhjub ja matab mu enda alla, nagu Monika mattis kõik teed ja majad lumme. Ma olen totally lost omadega. Kes mind leiab, kes mind päästab- see on küsimus.

Ah, põrgusse kõik.

Sunlounger - Lost (Chill)

Neitsi 23. august - 23. september
Kas tammud nõiaringis? Või on see hoopis spiraal? Seal on suur vahe. Ring viib sind tagasi sinna, kust sa alustasid. Spiraal viib sind alla või üles. Sinu praegune olukord ei ole lootusetu. See on vägagi lootusrikas. Pead vaid tuvastama, kas liigud alla või üles. Ja siis kas suunda muutma või veelgi kiiremini edasi liikuma.
(www.kroonika.ee)

Ja täpselt niimoodi ma ennast tunnengi, ma juba varem ka olen kirjutanud, et koos oma käskude ja keeldudega tunnen end kui nõiaringis olevana. Kui spiraali peale ma ise polegi tulnud ja kui nüüd mõelda, siis tundub see veel rohkem mind kirjeldavana. Ma üritan ju minna ikka ülespoole, kuid libisen alati alguspunktist allapoole. Ja nii ongi. Igas asjas, igal pool, igal ajahetkel, iga inimesega. Kuna keegi seal Kroonikas teab ilmselgelt mu hingeelu vägagi täpselt, siis ma üritan teda kuulda võtta ning suunda muuta ja ikka ülespoole vaadata, liikuda.. Aga lihtsalt. Ma ei viitsi jälle pettuda.. Seda enam, et ma kardan kõrgust.

Kool on läbi, eksamid ka... Nüüd on mingeid pudinaid veel teha, kui vaid viitsimist oleks !

Aga jõulud on ukse taga ja peod ka..
Reede.
Mu kalli sõbranna sünnipäev ja christmasexdream, oh well. Sünnipäev oli tore, mulle meeldis :P Aga pidu, sellest ma lähemalt rääkida ei tahagi, mis kõik Neiu K. korda saatis jääb sinna autopoodi ja kõik. Kunagi hommikul sain peolt koju ja täitsa ukseette kohe autoga. Üks võõras poiss viskas mind ja mu sõbrannat koju ära, kuigi me elame absoluutselt erinevates kohtades. Mul on nii hea meel, et on nii häid inimesi ja täiesti siiralt. Ilmselt muidu ma oleks surnuks külmunud, seelikuga ja paljaste säärtega oli päris jahe.. Sukapüksid otsustasin ma keset peoplatsi ju jalast võtta... Miks ma seda tegin, ei tea !:D

Laupäev.
Peale kahte tundi iluund ärkasin ma üles, sest mu süda peksis nagu klopiks vana tolmust vaipa. Mis värk oli, seda ma ei tea siiani. Terve päev otsa ma naersin enda üle ja olin surmkindel, et kaine see neiu veel ei ole. Aga kuna kell oli halastamatu, siis oli aeg minna õhtuks asju ostma. Ostmisega läks nii kaua ja söögitegemisega läks kiireks. Nimelt sellel päeval oli meie jõulupidu. Mina ja Maiki olime määratud kokkadeks ja kõik kiitsid meid ! Jeeei !:D Maiki tegi superhea ahjuprae ning mina tegin magustoidu. Magustoiduks oli üks kook, millest minu firmaroog, sest mulle tõesti maitses see kook, kuigi ma väga magusasõber pole !:P See oli üks väga tore õhtu, sai nalja, naeru, tõsisemaid jutte, saladuste jutte, head süüa, head juua ja üleüldse oli hea õhtu. Mu ümber on head inimesed, hingele teevad head(:

Pühapäev.
Jõulud on aeg kus pöörame natuke rohkem tähelepanu neile, kellel on vähem kui meil endil. Alati räägitakse, et muretseme loomade pärast.. Ma armastan loomi ja muretsen nende pärast, kuid ma arvan, et ka inimesi ei tohiks ära unustada.. Seega lähen mina täna vabatahtlikuna toidupanga üritusele, mille mõte on et inimesed annetaksid toiduaineid vaestele, puudust kannatavatele inimestele/peredele. See on minupoolne pisike heategu..


Aga nüüd minek ! Soeng peas, viisakad riided seljas, vaim valmis, tuju superhea- pühapäev, siit ma tulen :)

Kiire, kiire, kiire. Koguaeg on nii kiire, kukuvad tähtajad, sess on täies hoos, haigus murrab ja väsimus ka. Blogi on olnud seega üks viimastest kohtadest kuhu ma jõudnud olen.. Kuigi väsimus on see nädal olnud suur ja stressirohke, on nädalavahetus minu jaoks see aeg, kui ma saan end välja elada. Ma ei pea sellejaoks midagi tarbima, et end vabalt tunda ja tantsida nii, nagu keegi ei vaataks...


Tõsi reedesel peol mekkisin ma natuke veini ja laupäev möödus Katiga, vanade heade aegade mälestuseks võtsime sõbrannaga seltsi Kati. Ma ei olnud aga üldse sellises konditsioonis, millesse ma jõuda tahtsin, kuid... Vahet pole, ma nautisin oma lemmikpidu ja tegin endale häbi ka kohe kindlasti.. :D Täna oli SiniMustValge pidu ja see oli super. Ma lihtsalt jumaldan eesti muusikat ja ma võin ausalt öelda, et ma ei suutnud peo ajal paigal püsida paari minutitki. Igal laul oli aina parem, iga viis oli aina haaravam, iga sõna oli aina hinge paitavam. Ühesõnaga ma arrrrrmastan pidu, ma armastan tantsida ja segast ajada, ma armastan oma sõpru. Ma armastan Elu. Klubis oli palju tuttavad ja nemad tegid selle peo veelgi paremaks. Üks osa seltskonnast pudenes minema juba varakult, mina aga ei suutnud oma lemmikpeolt niivara lahkuda, seega tegin kallid neiele ära.. Nemad läksid oma teed ja mina suundusin otsima oma teisi neide, leidsin nad ilusti üles ja tants kestis peo lõpuni... Pidu sai läbi juba kell neli, kuid oleks tahtnud, et see kestaks veel ja veel ja veel...

Kuid mis saab peale pidu? Kes läheb kuhu ja kellega? Mis on õige ja mis on vale. Mina näiteks läksin sõbrannade ja klubituttavatega Suudlevatesse Tudengitesse. Jõime sooja teed.. See oli kella 5 tee, noh nagu inglastel on... Ainult et meil oli see varahommikul. Istusime seal kella 6ni hommikul, seejärel läksime lumesajust varahommikut nautima... Kuid pakkumisi võib tulla igasuguseid. Sa tead, et need pakkumised on tagamõttega, kuid siiski äkki nõustud sellega, kuna kodu on viimane koht kuhu pühapäevahommikul minna. Sa tead et sa tegelikult ei tahaks ju, kuid sind sunnitakse. Sulle käiakse peale nagu need tüütud telefonitegelased, kes helistavad sulle ja hakkavad oma ajakirju või kurat teab mida pähe määrima. Kas annad alla? Kas nõustud, kuigi see on vastuolus sinu põhimõtetega? Kas nõustud, et valmistada kellelegi head meelt või et mitte pettumust valmistada? Kas reedad iseenda- ühe vale liigutusega, ühe vale hingetõmbega, ühe peo, ühe inimese, ühe asja, ühe aine, ühe tunde, ühe kogemuse pärast? Kas valid õige asemel vale.. Ja kui valid selle vale tuues vabanduseks täiesti absurdseid asju, siis ole üksinda oma vales. Ära tõmba või sunni sinna sisse kukkuma oma lähedasi..

Tegelikult, kes olen mina, et tulen moraalitsema või oma arvamust avaldama. Lihtsalt, iga teoga kaasneb midagi. Kas teed kellegi rõõmsaks, kellegi kurvaks või rikud kellegi elu täiesti ära. Ükskord läheb hästi, kuid sa kunagi ei tea, kuidas asjad võivad minna. Mina ei takista, ma ei keela, see on sinu enda elu. Keelatud asjad on ju alati põnevad ja huvitavad, lausa kisuvad end puudutama. Ahvatlevad sind. Eks me kõik oleme valel pool käinud, ka mina olen, kuid pead olema piisavalt tark, et mitte sinna jääda. Mina ei ole sinna jäänud ja ega mind enam sinna miski ei tõmba ka. Kuid on neid, kes nii kergelt sealt enam tagasi ei saa. Noored inimesed, hävivad iseenda valedes valikutes....
/.../

Ühe sammu kaugusel valest- valest teest, valest seltskonnast, valest ajast, valest kohast, valest teost. Ela, proovi, katseta, kuid ole tark.
/.../

Ah aitab kah, ma ei viitsi enam. Istun köögis, tee saab otsa, läpaka aku on kohe kohe tühi, ma ei tunne enam oma varbaid, seega on aeg sooja teki alla pugeda. Praegu tahaks nii väga pugeda kellegi kaissu ja saada tema tugevatest sünamelöökidest peapõrutuse.

Juba hiljemalt 2 tunni pärast tõuseb neiu Krista üles ja hakkab õppima. Statistika ja andmeanalüüs ei tee ise oma eksamit ära, üks õnnetu blondiin peab sellega hakkama saama. Hetkel kustutan tule ja sulen toaukse, nagu jätan ka pilkasesse pimedusse ja lukustatud ukse taha valed inimesed, tunded, mõtted, teod, teed.

Vana, kuid endiselt super:

Blondy.

My photo
Tartu, Estonia
Do you ever wonder if we make the moments in our lives or if the moments in our lives make us? (OTH)

Fanclub