Tere, armas Blogi.
     Pole ammu käinud siin ja eile õhtul avastasin tänu Kairile selle uuesti. Ma ei teadnud, kas nutta või naerda, seega tegin natuke mõlemat. Ühtpidi olen ma veidi pahane, et ma ei ole siia 2 aastat enam midagi kirjutanud, teisalt aga iga halb asi on millekski hea.. Igal asjal on põhjus-ju siis on sellel ka mingi eesmärk, et ma siia tagasi sattusin.  Elus on palju rõõmu  ja viimastel aastatel olen ma õppinud märkama rohkem rõõmu enda ümber. Rohkem rõõmu pisikestest asjadest, rohkem rõõmu sõpradega koosolemisest ja rohkem rõõmu iseendast. Tore on avastada uuesti midagi, mis ma arvasin, et kadunud juba ammu. :) Jätkata sealt, kus kunagi sai pooleli jäädud, tundub hea võimalus korraldada väike reis minevikku ja siis uuel aastal pöörata pilk ainult ettepoole, mitte enam seljataha.
       Paari aastaga on juhtunud nii palju ja samas pole ka midagi väga suurt juhtunud. Teen varsti ka tähtsamatest asjadest lühikokkuvõtted, et ka mõne aasta pärast oleks hea meenutada. :)                                

Selleks aastaks on Jõuluhullustus möödas ja Härra Jõulumees minu ukse taha ei sattunudki. Ei ,ma pole õnnetu, et mind kingitustega üle ei valatud, vaid pigem oleks soovinud olla koos lähedastega, kuid ainus tänu mis ma sain, kui olin meisterdanud ahjuprae, oli see, et oiiiii liha ma nüüd küll ei taha. Lausa lust ja lillepidu oli jõuluaeg  mu kodus:). Aga guess what, ma ei võta seda kõike enam endale südamesse, Sa ei saa enam mulle haiget teha.

"Yeah, well I should probably warn you I’ll be just fine
Yeah, no offense to you don’t waste your time
Here’s why" /.../

http://24hoursofhappy.com/

Blondy.

My photo
Tartu, Estonia
Do you ever wonder if we make the moments in our lives or if the moments in our lives make us? (OTH)

Fanclub