Esimesed sammud

Kroonika horoskoop selleks nädalaks:
Neitsi (24.08-23.09) Kui kaugel on tulevik? Vastus peitub minevikus. Mõtle, kus olid sa aasta eest. Küsi endalt, kui kaua aega kulus, et tänasesse päeva jõuda. Sa elad tulevikus, enne kui sa sellest arugi saad! Seega tuleb sul tänast päeva kohelda just nii lugupidavalt, nagu ta väärib. Sa võlgned endale võimaluse olla õnnelik. Otsi õnne, ja sa leiad ta.

Päris jube, et Kroonika teab kõike, mis mu elus toimub. Aasta eest olin ma TÄPSELT samas olukorras kus olen hetkel. Kui palju kulus aega, et ma jälle haiget saaksin ? Terve eelmine aasta oli üks suur haigetsaamine. Ma hakka siin välja tooma päevade, tundide, minutite arvu, mis on nende kahe päeva vahel, kui osa minust purunes. Aga idee on selles, et kui ühest asjast on üle saadud, peab kohe peale tulema teine asi, mis haiget teeb. Õnnelikkusest võib ainult unistada.

Ma tean, et ma võlgnen endale õnne, kuid kas mind ümbritsev maailm arvab sama ? Mulle tundub, et mitte. Mina olen andnud endast kõik ja kui see pole piisav, siis pole sinna midagi parata. Aga ma astun Kroonikale vastu. Ma ei otsi õnne. Enam mitte.

Ja mis puutub Printsile valgel hobusel...? Siis minu jaoks sel Printsil enam hobusest küll ei piisa ! Nüüd läheb Tal vaja BMW-d või Hummerit, nii säilib väikegi võimalus, et Ta kunagi kohale ka jõuab.

Kuid millest selline sissekande pealkiri? Et sellest aru saada on vaja minna tagasi jälle eelmisesse aastasse. Aasta 2009 oli täis palju segaseid tundeid ja olukordi- pisarad, naer, üksindus, hirm, kannatused, valu, rõõm, õnn, vabanemine, armumine, haiget saamine, reetmine.

Aga nüüd suvi 2009, kui kohtusin Eilse Kaaslasega. Jah, just veidi üle kuu aja selle suve jooksul omas see mees minu jaoks nime Eilne Kaaslane. Siit moraal: Noored, tarbige sellistes kogustes alkoholi, et päeval suudaksite meenutada oma kaaslaste nimesid ! ;) See kuidas me tuttavaks saime, kui kiiresti kõik käis- teate ju küll suve, peod hommikuni, armumised, kirglikud kuumad ööd, lõke, päikesetõus, varahommikune ujumine. See on nii uskumatu. Uskumatu, et MINA julgesin midagi sellist korda saata. Ilmselt tegin seda selleks, et vabaneda või vähemalt üritada vabaneda tunnetest, mida oli tekitanud aasta 2009 esimene poolaasta. Pool aastat on piisavalt pikk aeg, et tekiksid mingid tobedad tunded, mis teevad asjad keeruliseks.

Eilne Kaaslane oli (Ja uskuge mind. On seda ka praegu !) väga võluv mees- ta on kena, sõbralik, stiilne, väga muheda jutuga, täiskasvanud, otsekohene, asjalik, hea isa ja veel mõningaid asju, mis pole blogijutud ;). Ta võttis endale mu numbri ja lubas helistada. Heh, mõtlesin ma, helistab ta mulle, jeah right. Aga oh üllatust, ta helistas mulle päeval.. Ma vist ei vastanudki ta kõnele, sest olin šokis- üheöösuhted ei tohiks ju tagasi helistada? Ja siis tuli sõnum: "Tere. Olen Su eilne kaaslane... jnejne" Ma ei julgenud temaga väga suheldagi, sest ma ei mäletanud teda ! Ma ei teadnud ta nimegi.. Mu parim sõbranna ikka julgustas mind temaga suhtlema, väites mulle, et ta on mu Teine Võimalus. :D Siis mingi hetk ma kogusin end ja me hakkasime suhtlema ja ma vist ei kahetse. Tema ei tahtnud suhet ja ma tahtsin oma eelmisest crushist üle saada- lihtne friends with benefits eksole. Aga mida aeg edasi läks, seda enam hakkasin ma rikkuma sellise suhte reeglit- no feelings. Olen seda ennemgi teinud, ilmselgelt ei oska ma selliseid mänge mängida.

Eilne kaaslane muutis mind palju ja ma olen tänulik talle. Ta on pakkunud mulle palju hetki, kus tunnen end erilisena. Tänu temale vabanesin nii mõnestki kompleksist. Ta muutis mu elu, tõi sinna igasuguseid kogemusi, nii ilusaid kui valusaid. Teate sellist tunnet, kui kerge muie trügib näole ja sa ei saa seda takistada? See lihtsalt tuleb ? Tema oli tihtipeale just selliste salapäraste naeratuste põhjustajaks. Ta on hea mees ja raske on mitte hoolima hakata..

Käisin eile peol ja see oli supper, hea tuju, hea muusika, head inimesed. Kuid kui ma koju sain ja enne unemaale minekut tegin kohustusliku ringkäigu- postkast, facebook, rate ja orkut, siis ründas mind see paha tuju. Ei asi ei olnud selles, et Orkut oleks mulle ette visanud punases kirjas teksti: "Paha- paha server. Sina küpsist ei saa !" Vaid hoopis midagi, mis mu jalust niitis. Mu Eilne Kaaslane, on nüüd kellegi teise Igapäevane Kaaslane. Alles me ju kohtusime, miks ma sellest midagi ei teadnud? Ilmselt polnudki mul vaja seda teada. Olen vaid täispuhutav mänguasi, kellega vahelduseks hea mängida ning mui mänguvajadus rahuldatud, siis visata tagasi nurka, teiste mänguasjade sekka..

Ja nii tulid pisarad. Üks, kaks, kolm.... Ja lõpuks oli neid nii palju, et enam lugeda ei jaksanud. Nutsin end magama ja isegi unes nägin, et ma sõitsin laevaga ja koos selle laevaga läksin ka merepõhja. Uppusin ja keegi ei jäänud mind igatsema. Rääkides unenägudest, siis eelneval ööl ma nägin unes, et mu Eilne Kaaslane naeris mu üle ja kihutas koos oma naisega minema. Äkki mul on selgeltnägijavõimed ? Hommikul kui ärkasin oli meik laiali, peavalu ja kehv tuju. Olin kogu maailma peale kuri ja tahtsin kaduda. Kaugele..

"Nutmine puhastab hinge?! No sellisel juhul on minu hing puhtam küll kui ACE-ga valgendatud pesu !"

Praegu olen ma rahunenud, sest mul on mu sõbrannad, kes mind mõistavad ja mõistuse tagasi pähe toovad ja väidavad, et mehed on nagu bussid. :D Mu Eilne kaaslane on aga väga hea mees ja Ta väärib parimat. See parim polnud kahjuks mina, kuid ka Tema on palju kannatanud. Ja loodan, et Ta leidis nüüd oma õnne. :) Minu jaoks jääb ta alati eriliseks ja üks osa mu südamest on Temaga. :)

Mul oli Eilne Kaaslane, minu Teine Võimalus, kuid Homme olen Üksinda...

Laul: VNV Nation- Illusion

See laul ja see video... See on lihtsalt.... Geniaalne!