..Meil on üks tore salmike, millega meie oma päeva alustame ja me sooviksime seda teile ka õpetada ! Mis te arvate, kas me õpime täna uue salmi !?"

Ja mis arvate Teie, mis kõlab vastuseks?

"Jaaaa"

Hommik käes (ringutame), Kaunis päev(Teeme kätega suure, suure päikesepalli)!
Siin vaid rõõmsaid lapsi näen ! (Vaatame uudishimulikult ringi)
Hommik käes (ringutame), Kaunis päev(Teeme kätega suure, suure päikesepalli)!
Anname nüüd tervituseks käed ! (Ja ulatame sõbrale oma käed)
(Rüütli, 2004)

Just selliste ridadega algas minu praktikapäev lasteaias. Ilus algus päevale, eks ?

Täna oli üks nendest päevadest, kui polnud mingit tuju end voodist üles ajada ja olla juba varakult täiesti asjalik ja särav. Ega mul see ei õnnestunud ka. Jooksin pool 8 autopeale, jope eest lahti, sall lohakalt kaelas ning isegi mu pilgeni täis kohvitass jäi lauale ootama minu kojutulekut. Istusin autosse ja esimene asi, mida sõbranna küsis oli: Mis kellani sa öösel üleval olid ?:D Oh well, ripsmekas välja ja kerge meikup peale, hoopis teine asi. Me peatusime kohas, kus tegelikult peatuda ei tohi ja ootasime sõbrannat. Võtsime välja Eesti kaardi ja mõtlesime, et kui politseionud peaksid meilt aru pärima tulema, teeskleksime,et oleme lootusetult eksinud !:D Kuid olles jõudnud lasteaeda, nähes lapsi ja nende naerunägusid, tuli ka endale parem tuju. Ja esimesed tegevused, mis sai täna nende nupsudega läbi viidud, olid väga hästi tehtud ! Vähemalt minu ja mu kursakate arvates. :D

Kui olime oma õppetegevused läbi viinud, oli peagi käes ka õuemineku aeg. Need pisikesed on alles kaheaastased, osad saamas kolmesteks. Ja nad on nii asjalikud ! Saavad end ise riidesse ja teavad millega nad hakkama saavad millega mitte. Muidugi on ka selliseid lapsi, kes natuke jonnivad ja häbenevad, kuid see on ka arusaadav. Kes ei häbeneks riideid vahetada kolme võõra tüdruku ees ?

Võin ausalt öelda, et see õueaeg oli kõige parem osa tänasest päevast, vähemalt minu jaoks. Sai lumes hullatud ja lumesõda peetud, vajutud koheva lumekihi all peitunud salapärastesse aukudesse, tehtud lumeingleid ja vaadatud, kuidas õhku paisatud lumi päikese käes sätendades alla langeb lõbu kui palju !

Minu ja mu sõbrannaga mängisid üks pisike poiss ja plika. Tüdruk oli venelanna, ning kuna isegi eestikeelt kõnelevate nupsude sõnadest on raske aru saada, mis siis veel vene keelest rääkida? Aga, me ikka üritasime temaga suhelda. Ja see poiss oli nii asjalik ja ilus ! Ei ma pole lasteahistaja, kuid sel poisil oli nii särav naeratus ja nakkav naeratus. Ütleme, et 15 aastat veel ja sellest poisist saab kindlasti naistemees. Poisile meeldis mind lumme pikali lükata ja mis te arvate, kas see õnnestus tal? Aga muidugi ! Sest ta on ju nii suur ja tugev poiss ning tädi ei suuda nii tugevale poisile küll vastu hakata ! ;) Hästi vahva oli õues olla nendega, võtta viimast sellest talvest.

Muide, õhus on juba kevadet ! Ära tuiska kiirelt punktist A punkti B, vaid peatu hetkeks ja vaata, kuidas juba soe päike mängib oma kiirtega lumel. Tunneta varakevade lõhna. See on eriline lõhn, värske, puhas- uue algus. Praegu on veel vara, kuid kui leiad hetke aega oma igapäevases kiires elus korraks seisatada päikese käes ja sulgeda silmad, siis tunned ära selle tuttava tunde.

Teate ! Hommikul sain kerge šoki ka ! Mu rühmas on tuulerõuged (no hetkel küll vaid ühel põnnil ja see istus kodus, aga ikkagi)! Ja mis te arvate, kas Krista on neid põdenud ? Esmalt vaid kahtlusena tundunud mõte, kuid kiire kõne Emale, lõi kahtluse reaalsuseks. Ma pole põdenud neid ! Ja teate seda kihelevat tunnet? Well, kogu mu keha hakkas just kihelema, nagu jookseksid sajad sipelgad üle mu selja. Igastahes nalja hakkab veel saama, kui ma peaksin endale rõuged külge korjama ! :D:D


Midagi armsat : The Wiggles- Toot Toot Chugga Chugga Big Red Car

Aga, nüüd hakkab Tädi Krista tegema ettevalmistusi õhtuks ! ;)

Tupsu-taa-daaa..

0 comments:

Blondy.

My photo
Tartu, Estonia
Do you ever wonder if we make the moments in our lives or if the moments in our lives make us? (OTH)

Fanclub