Niiiii, täna oli suppertore päev ! Ja kogu selle toredusehunniku võlgnen ma oma kaunile reisikaaslannale- Pupsule ! (K)


Hommik, 5:16 äratus, kuid ärkasin juba 2 minutit enne kella. Olin saanud vähe magada ja olin ilmselgelt naljakas tujus. tere öö vähkresin unetuna ent uimasena voodis. Uni tuli ehk alles kahe ajal öösel. Hommikune aeg kulus riidessepanekule, kohvi joomisele ja meikimisele. Jah, ei saa ju Pealinna minna meigita. Hull peast !

Enne kui arugi sain oli kell juba 6 läbi veidi. Panin käbe salli kaela ja mantli õlgadele, ning läksin õue. Just sel hetkel sõitis ka Pupsu oma punasel Ratsul mu hoovi, ning otsisime Ratsule parkimiskoha. Kuna ma elan raudteejaama juures, siis oli ideaalne jätta Ratsu minu juurde, kuniks tsikid Pealinna kirevat elu mekkima lähevad. Hommikust õhtuni on mul kodus nagunii olemas verekoer, kes lõriseb kõigiga. Temale lugesin sõnad peale, et ta kellelgi Ratsule paha ei laseks teha.

Seadsime oma sammud Raudteejaama poole, kus ootas meid juba Rong. Olime end harjutanud juba mõttega, et meie reis Tallinna möödub esimeses klassis, kus on puhet, lauad, wifi ning nahkistmed. Meie üllatuseks oli aga esimene klass rahast täis. Otsustasime ikka korra vaadata, ehk on seal kohti, ning seadime sammus esimese klassi vagunisse. Seal oli nii mõnigi tuttav/ kuulus nägu. Üks kuulsus müksas mind kogemata, kuid siis ma veel ei teadnud, et ta kuulsus on. Mõtlesin, et teen paar kurjemat häält, kuid kui märkasin, et see on täitsa kuulus meesterahvas, kes pealegi nii viisakalt vabandas mu ees, vastasin vaid naeratades: "Ei ole midagi !"( Vms, kes seda enam mäletab.). Pealegi, Härra oli peaaegu kogu meie videosalvestiste, mis me reisi jooksul filmisime, põhiteemaks ! Ma ei pese never ever oma kätt enam.. Või siis mantlit .

Nii hommikumüks kirjas, seadsime sammud tagasi teise klassi, kus me esialgu torisesime. Vagun oli külm, aknad olid peaaegu et jääs, puudus wifi ja ka lauaks oli mu põlvedele asetatud roheline mapp või siis Pupsu roosa arvuti. Torisesime, mis me torisesime, kuid varsti võtsime välja digika ja hakkasime pilte tegema. Tegime naljapilte, tegime tõsiseid pilte ja igasuguseid pilte tegime ! Teel Tallinnasse tegime ära ka oma homse praktikapäeva konspekti. Krista kilkas üle vaguni ja Pupsu tundis häbi mu pärast, kuid ta armastab mind liiga palju ja andestas mulle !;)

Ka Härra Kuulsus tuli teise klassi, ning terve ta reis möödus meiega samas vagunis. Ta lobises kellegi oma tuttavaga ja meie Pupsuga tegime videod, kus pidime jagama oma emotsioone, et Härraga Müksuga ühes vagunis oleme. Te peaksite neid videosid nägema, sest me oleme nagu 2 nightchati tsikki !:D Pups, me peame vist eriala vahetama ! :D. Rongis olid meil ka meigipausid, söögipausid(mille tagajärjel on mu koti põhi kaetud küpsisepuruga ning kamps haiseb peekoni järgi. Fuh.) ja muidugi poseerimised. Kuulasime mu mp3st muusikat ja tekitasime endale tuju.

Aga ma polegi veel öelnud, miks me selle reisi üldse ette võtsime. Me läksime Tallinnasse, et otsida materjale oma seminaritöö jaoks.

Enne, kui arugi saime olime juba Balti Jaamas. Ja meie ringreis võis alata. Kõigepealt seadsime sammud Vabaduse väljakule, kus nautisime hommikupäikest ning tegime vallatuid pilte. Ka raekojaplatsis sai paar klõpsu tehtud. Nüüd aga suundusime otsima Keskraamatukogu, mis oli sealsamas ! Kujutate ette meie rõõmu, et me suutsime selle üles leida. Kuna kell polnud veel 10, siis oli ramps kinni ja me otsustasime ka Teadusraamatukogu üles otsida. Muidugi tegime me jubeda ringi ! Kuna me olime enda arvates totally lost, siis mõtlesime, et ehk on asi meie tühjades kõhtudes. Kuna Hessburger oli esimene koht, mis meiel silma jäi, siis sinna seadsimegi oma sammud...

Tallinna tripp oli megalahe, aga avastasin kahjuks pea kuu aega hiljem, et polegi seda postitust avaldanud. Eks muidugi on veel palju põhjapanevaid ja huvitavaid detaile, mis sellest reisist rääkimata jäi. Aga las ta siis olla, olengi saladuslik neiu. ;)

Mul on meeles, et tooõhtu käisin jooksmas ka veel:D
Nii tubli olengi !

Pea kinni, varas !! Ja anna tagasi mu Tuju !!


Täna oli suht lebo päev, again. Käisin saunas ja mõnulesin. Tulin koju sõin peaaegu terve Pomelo ära. Mm, see on superhea puuvili (?). Tegelikult ma ei teagi, mis ta otseselt on, kuid ta on greibi ja mingi muu asja ristsugutis. Ja jubemaitsev on. Sellise õrna greibi maitsega. Kui ma saaksin ka olla sellises kohas, kus on nii palju Pomelosid, oleksin ma paradiisis !

Nii, aga kuna ma tahan nii ennast kui ka teid harida, siis Google aitab alati.

The pomelo (Citrus maxima or Citrus grandis) is a citrus fruit native to South East Asia. It is usually pale green to yellow when ripe, with sweet white (or, more rarely, pink or red) flesh and very thick pudgy rind. It is the largest citrus fruit, 15–25 cm in diameter,[1] and usually weighing 1–2 kg. Other spellings for pomelo include pummelo, and pommelo, and other names include Chinese grapefruit, jabong, lusho fruit,pompelmous,[2] Papanas, and shaddock.[3]

Nii, keda hakkas huvitama, siis külastage: http://en.wikipedia.org/wiki/Pomelo Seal on pikemalt kirjas. Üldiselt soovitan soojalt maitsta, sest tegemist on ühe maitsvaima tsitruselisega, mida ma eales söönud olen. Paljud räägivad, et Pomelo on parim detsembris, kui on see põhi tsitruseliste hooaeg, kuid see on ka praegu väga maitsev. :)

Ja siis ma magasin pool päeva iluund. Nägin unenägu, mis on liiga sürr, et sellest pikemalt kirjutada. Ja siis käisin jalutamas, nautisin head muusikat ning kevadõhtut.

Kuid kui ma tagasi koju jõudsin oli tuju kadunud. No ma ei tea, läinud, mis läinud. Kus on tuju, kus on tuju ? Aeee... Üks mu sõber ütles, et nägi mu tuju rentslis vedelemas, well kas peaksin teda otsima minema ?

Tuju tegelikult ilmselt magab juba, sest 5 tunni pärast peab ta asjalik olema. Minagi peaksin magama. Hommikul lähen Pupsuga Pealinna avastama. Eks ma kirjutan meie seiklemistest täpsemalt, kui elusatena ja tervetena Tartusse tagasi saame.

Aga magusaid unenägusid. :)

Käisin koolis ja tegin putukate järeltööd. Huvitav, kas järeltööl on ka järeltöö ? Igastahes oli see totaalne kaos. Ma tundsin ära ainult liblikad.

Pärast tööd oli IT tund, mis päris vahva, sain natuke targemaks.

Ja siis tuleb päeva mõnusaim osa, läksime Liisuga poest läbi, ostsime siidrid ja läksime Pirole. Jah, kevad on käes, Pirogovi park tudengeid täis, elu käib ! Ka meie avasime oma kevadhooaja. Pärast Piro jalutasime poodi, kus proovisime vist läbi kõik päikeseprillid, kuid neid õigeid ikka polnud. Ainuke asi mis ma endale ostsin on aroomilamp. Jah mu tuba on hetkel nagu puuviljaaed ja mulle meeldib see !

See shoppamine tekitas meile isu krõbekartulite ja kananuudlite järgi, mmm. Ja jalad kandsid meid Pange (üks parimaid Hiina restosid.) Istusime, sõime vürtsikaid toite, lobisesime. Ilmselt just seda vürtsi mu keha vajaski, sest tunnen end palju energilisemalt, kui varem.

Seejärel jalutasime Botaanikaaeda mõttega, et ehk ma saaksin algust teha oma linnuvaatlusega. Valisin oma linnuks Sinikael- Pardi, kuid parte seal polnud. Olid vaid kajakad, kes lendasid puu otsa oma loomulikke vajadusi rahuldama. Olid tiigikaldal teod. Puu otsas askeldas üks pika terava nokaga linnuke. Teise puu otsas sabistas kuldnokk ning laulis teiste lindude laule.

Jalutasime Botaanikaaias terve ringi, ning seejärel oli aeg koju naasta, sest Botaanikaaeda hakati sulgema. Aga ilus oli näha värvilisi lilli ja linnukeste kevadisi askeldamisi.

Nüüd aga sean selga jooksuriided ja lähen vaatan kas õnnestub natuke liigutada end. See hiina toit tuleb nüüd maha joosta.

...Möödus laisklemise tähe all. Veidike kooli, veidi praktikat, natuke tervislik, palju ebatervislik ja la-la-LAISKUS !!!

Jõudsin eelmine nädal ka esimest korda jooksma. Well, superlahe oli joosta pimedas ja udu sees, kui seda mis ma tegin saab tegelikult ka jooksmiseks nimetada. Paar sammu jooksin oli kops koos ka, ning oli vaja teha puhkepaus. Toomemäe mänguväljakul tegin ka paar kiiremat tantsuliigutust. Mis teha, kui mp3-s olev muusika lihtsalt tekitab tuju kohe tantsida ! Neil kes seda nägid, oli arvatavasti naljakas. Aga kuna oli pime, siis tõmbasin kapuutsi pähe ja jooksin kerge pepuliigutamisega minema.

Muuseumis käisin ka, zooloogiamuuseumis.

Ja kui aus olla siis ma väga rohkem ei mäleta, mis toimus esmaspäev- teisipäev-kolmapäev-neljapäev.

Aa neljapäev valmistusin praktikaks, kus tegime mingit etendust ja ma suutsin natuke käkki keerata, aga tegelikult läks väga hästi ja lapsed olid vaimustuses ! Ja see ju ongi peamine :)

Peale praksi käisin oma parimaga Sirtsuga jalutamas, jalutasime, nautisime kevadet. Siis ostsime kalapalle tomatikastmes (njämmmmm !!!) ja jäätist, ning läksime sõbranna juurde kohvitama. Ma Armastan Katsi uut kohvimasinat !! See teeb niihead kohvi(isegi see esimene tass kohvi, mis oli pigem nagu piim kohviga, oli väga hea:D!!). Tegime plaane õhtuks, ning asi otsustatud. Liigutasime pepud kodupoole klubiriideid otsima.

Õhtul tegime tüdrukutega ja poistega pidu ! Enne olime spontaansed ja tegime kerged hotshoti ringid- Agnes, kohv, vahukoor, banaanijäätis. Jubehead. Ainult, kahju et me purju ei jäänud. Edasi läksime Illukasse, kus oli mingi hiphopi pidu.. Ja noh, ma veendusin, et ma pole ikka enam see tsikk, kes suudab terve pidu hiphopi järgi tantsida. Ma pole kunagi väga hiphop olnud, kuid siiski lootsin, et äkki, äkki ma olen muutunud ! Aga noh, kus sa sellega, olen ikka veel tulihingeline klubimuusika ja träna austaja. Aga peost, no mõne jaoks lõppes pidu väga hästi:D Osad aga läksid peolt palju varem ära ja siirdusid Yamyammi(mmm, burks !)Peol olid mõned tuttavad, sellised teistmoodi tuttavad, keda nt CTst ei leia väga tihti. Sain võõralt poisilt ühe põsemusi, mis oli megaarmas. Ja see poiss oli ka megaarmas !

Laupäeval ravisin ma oma kõrvu tränaga. Sain eelmine õhtu vist hiphopi üledoosi ja seega vajasin kiiret ravi. Aken lahti, et kevad tuppa saaks, arvutile kõlarid taha ja pulsradio põhja. Oi, naabritädid pildusid mu aknasse tapvaid nooli, kuid andke andeks, kui kass kodust ära (suur suuur kass- mu isa ja vanaema) on hiirel (minul:D) pidu ju ! Põletasin ka küünlaid ja viirukeid ja jõin kohvi. Palju kohvi. Tantsisin ringi, mängisin, vingusin, kui palju mul õppida on ja tantsisin veel natuke. Ja jube väsitav oli.

Õhtul aga olin kodune, jea I know, mina ja laupäeval kodus? Kurb aga tõsi, läksin juba vara magama ka. Pühapäev oli samasugune trallitamine nagu laupäev, ilmselgelt oli mind tabanud energiaboost, kahjuks mitte selline, mis mind õppima oleks sundinud.


Täna oli koolipäev, vaevaline oli ta. Ja käisin jooksmas ka. Jooksime Sirtsuga mööda treppe ja sildu ja vallutasime terve Toomemäe. Panime muusika kõvasti mängima ja venitasime ja lõdvestasime ja painutasime, ning seejärel jooksime veel natuke. Me ei jooksnud väga kaua, kuid me oleme algajad, küll me areneme ! Kui koju jooksin, siis kodus tegin käbe veel mõned kõhulihased, mis tulid megavaevaliselt. Noh, ma olin nagu vedel sült. Jah just selline sulama hakanud ja veniv ja ... . Ja sült ei jõua elusees kõhulihaseid teha.


Aga tegin endale sidrunivett ja hakkasin õppima satikaid. Homme töö ja no pagan, ei oska ju. Ei ole normaalne, et peame teadma niipalju erinevaid tegelasi. Ja kui vaid teaks, milliseid täpselt tuleb teada, oleks asi lihtsam, kuid ei. Tuubi tuimalt pähe kõik. Eks ma pingutan edasi veel natuke, enne kui öö mu murrab.

Ninasarvpõrnikas.


Nädal on läbi, kuid ma ei kirjuta selles sissekandes oma nädalast. Ma lihtsalt ei viitsi. Olen laisk ja kui mul oleks võimalik, magaksin terve oma elu maha. Üldse olen ma kurjas tujus ka, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Sellest kirjutan ma hiljem.. Võib-olla täna.. Võib-olla homme.. Eks vaatab.

Täna hetkel tahan avaldada kaastunnet Poola rahvale. See on suur katastroof ja läks isegi minule väga hinge. Sain teada sellest õnnetusest päeval, kui üritasin õppimisest eemale viilida, ning heitsin pilgu postimees.ee' le, kus oligi kirjas, et juhtunud on katastroof- Poola presidendipaar ja teised tähtsad tegelased on surma saanud lennuõnnetuses. Esimene reaktsioon oli mul, et seda nähti ju ette ! Ja mind tabasid külmavärinad. Nimelt esmaspäeval, Võsapetsi saates oli üks mees, kes ütles, et ees seisavad kohutavad lennuõnnetused, kus hukub palju inimesi. Ta hoiatas inimesi, ning soovitas inimestel lennukitest eemale hoida. Sama mees ennustas ka aastaid tagasi, et Ülemiste järve kukub/maandub lennuk, tol hetkel peeti seda vaid naljaks, kuid kas me mäletame, mis paar nädalat tagasi meie Ülemiste järve ning ühe Poola lennukiga juhtus ? Ja täna hommikul said surma inimesed, ühe riigi eliit, kui nii võib öelda. Riik kaotas korraga presidenti, sõjaväeülemad, senaatorid ja teised tähtsad riigitegelased. Ma ei kujuta ette, mida tunneb selle riigi rahvas, nende inimeste lähedased... Esimene katastroof on juhtunud, kas on neid veelgi oodata ?

Teine mõte, mis kohe mu pähe tuli oli see, et kas tõesti on tegemist saatuse vingerpussiga? Oli ju lennuk teel kohta, kus aastakümneid tagasi toimunud veresaunas elu kaotanud poolakaid mälestada. Või hoopis kellegi kurja plaani/silma või käega. Riik kaotas ju oma juhid, riik on haavatud, kui lihtne on sellist olukorda oma kasuks pöörata ja murest murtud inimesi ära kasutada? Ma ei süüdista otseselt mitte kedagi, aga mul on ka oma ettekujutus asjast ja ma pole ainus, kes samamoodi mõtleb. Mina arvan, et on tegelasi, kes soovisid ja soovivad halba, ning see lennuõnnetus oli vaid osa plaanist..

Kes olen mina, et kirjutan sellisest asjast ? Tunnen selliseid tundeid? Mõtlen selliseid mõtteid? Ma olen ju vaid üks pubekast blondiin, kes ei tea ehk veel sedagi mida ta ise päriselt oma elust ootab. Kuid ma tean, et ma armastan oma kodumaad tohutult palju, ning kui midagi sellist peaks juhtuma Eestiga, ma ausalt oleksin paanikas. Okei, elu siin Eestis on selline nagu ta on- oma tõusude ja mõõnadega, kuid see riik on mulle kallis ja ma armastan teda. See, mis juhtus Poola elanikega oli katastroof, mis jääb meelde. Minu kodus põles küünal nende hukkunute mälestuseks ja Poola riigi austuseks. See ei too ühtegi inimest tagasi ja arvatavasti ei tea ka hukkunute lähedased sedagi, et kuskil riigis, pisikeses linnas, väikeses korteris tuntakse samuti nende valu ja austusavalduseks süüdatakse küünlad..


....
Mina aga.. Ma ei suuda mõelda, ega olla. Vajaksin energiaboosti ja motivatsiooni. Kuna täna mul neid pole, siis pole midagi teha. Eks näis, mis homne toob.

...Ning seega lisan siia väljendid kuidas mu blogi leitakse, kuna see tundub olevat saanud uueks trendiks blogimaastikul.

Märtsikuu statistika :

25.00% "ott leplandiga" (Noh, kena noormees, ma olen ka tema kohta netis surfanud:D)

16.67% kummikommiprintsess.blogspot.com (urrr. )

16.67% vabad ja vallatud (Tulge, tulge kõik vabad ja vallatud mu blogisse !! Ootan teid !:D)

16.67% nukumaja stiilika pildid (No neid pilte, ma arvan, et te minu blogist ei leia.... )

8.33% olen tänulik (Oled tänulik mulle (A)? )

8.33% "lovely boyz" "broken heart" (Ma polegi vist ainuke, kes seda laulu fännab :D)
8.33% aga miks sarv orkut ( Mis sarv ?:S:D)


Kohad, kust mind jälgitakse:

82.80% Tartu Tartumaa Estonia

3.80% Elva Tartumaa Estonia

3.00% Tallinn Harjumaa Estonia

2.00% Liverpool Liverpool United Kingdom

1.60% Sandnes Rogaland Norway

1.40% Stockholm Stockholms Lan Sweden

0.80% Luxembourg

0.60% Valga Valgamaa Estonia

0.60% Paide Järvamaa Estonia

0.40% Sihva Valgamaa Estonia

0.40% Räpina Põlvamaa Estonia

0.40% Istanbul Istanbul Turkey

0.20% Helsinki Southern Finland Finland

0.20% Nijverdal Overijssel Netherlands

0.20% Viljandi Viljandimaa Estonia

0.20% Pärnu Pärnumaa Estonia

0.20% Võru Võrumaa Estonia

0.20% Põlva Põlvamaa Estonia

0.20% Pala Jõgevamaa Estonia

0.20% Aberdeen Aberdeen City United Kingdom

0.20% (Just niipalju on mind vaadatud kohast, mis pole veel maailmakaardile kantud !!:D)

0.20% Beverly Hills California United States

0.20% Tõrvandi Tartumaa Estonia


Well, statistikat oleks veel palju võimalik siin välja tuua, kuid seda kõike ma tegema ei hakka. Aga vaadake nüüd ja tundke end ära ! ;)


Terve see nädal oli kuidagi koguaeg kiire või tabas mind laiskus, seega olen ma oma bloginduse unarusse jätnud, aga ma võtan nüüd kokku selle nädala ja loodan, et need kes loevad poole sissekande peal magama ei jää ja loodan, et ma ise seda kirjutades ka magama ei jää.

Teisipäev.
Uneaeg pool päeva, Pupsuga ARK, istusin kaks tundi rampsis, et aega parajaks teha ning seejärel kerge IT loeng, kus ma suht mittemidagi aru ei saanud. Seejärel koju ja jälle suht magama. Ma olen nii jõuetu viimasel ajal, et see ajab mulle juba hirmu nahka. Aga kerge igatsusehetke lubasin ka oma õhtusse.

Teisipäeva laul !

Kolmapäev. Hommikul tulin üles juba vara, hakkasin tegema kokkuvõtet, mille järgi õppida eelseisvaks loenguks. Saatsin need papsile, et ta need tööjuures välja prindiks- 30 lehekülge... Mul hakkas mu printerist kahju. Jõudis kätte aeg, et kooli minna.. Võitlesin iseendaga, kuid jõudsin loengusse. Kuna meie kursus oli loengus esindatud vaid 8 inimesega, krabasin loengukonspekte ka oma kursakatele, kes said need kätte järgmine päev. Jalutasin kodupoole, kui nägin oma endist kursaõde. Temastki pidi saama lasteaia õps, kuid asus parimatele jahimaadele. Võtsime hetke aega ja lobisesime natuke, pärast mida tormas ta loengusse, mina aga sammusin edasi kodupoole. Teepeale jäi üks kaltsukas ja ma kohe pidin sinna sisse astuma- ostsin ühe pluusi ja lühikesed püksid- suvi on ees ju. Kojujõudes hakkasin kanasuppi meisterdama. Söök valmis jõudis ka isa mu paberihunnikuga koju ja ma asusin sirvima materjale järgneval päeval toimuvaks tööks. Olin pool ööd üleval ja lobisesin sõbraga. Hea oli, tore oli. :)

Kolmapäev oli veidi selline päev, nagu oleks kevad mulle pähe löönud, seega panen siia Merleni antud video. See on minuarvates nii totakas, aga tekitab sellise heatuju tunde.

Kolmapäeva laul !


Neljapäev- naljapäev. Noh see päev oli veidike tegusam. Hommikul üles, kohv sisse ja tuhatnelja koolipoole minekut. Test tehtud ja ma sain läbi ! Pärast seda läksin koju, pakkisin asjad ja käisin emaga saunas. Kui koju sain oli kell juba piisavalt palju, kuid samas oli aega et kerge uinak teha. Õhtul oli plaan väike pidu teha, sest reede oli pühade tõttu vaba ja ma ei pidanud praksi minema. Noh, esialgne plaan oli püsida Püssis, kuid kui lähenes südaöö, võitsime oma asjad ning seadsime sammud Clubi Tallinna poole. Püssis sai tehtud küll väike õlu, kuid pidu oli siiski minu jaoks täiesti kaine. Mu nunnud peokaaslannad Geidi ja Maris tegid natuke tugevama warmupi, kuid minu laiskuse tõttu kohtusin nendega alles linnas. Kuna olin arvestanud, et me kluppi ei lähe, olin selga pannud absoluutselt valed riided: pluusi, mis ei püsi üleval ja vajub koguaeg alla, seeliku (ainuke õige riietusese !:D), retuusid ja tossud. Jah Krista käis tossudega klubis. :O Ütlesin ka, et sellise kaltsakana pole ma varem klubis käinud, kuid kaltsakas oli liiga ränk sõna ! Ma polnud tossudes ja retuusides tõesti varem käinud, sellise riietusega käin ma nt Pirol istumas. Aga pole hullu, sest kuigi ma ise endaga rahul polnud olid seda ilmselgelt teised. Mul on nii hea meel, et Maris oli samamoodi seeliku ja tossudega, vähemalt oli ta mulle moraalseks toeks ! :D Geidi oli aga sama seksikas klubiline, nagu tavaliselt. ;)

Pidu oli lahe, mulle meeldis. Muusika oli väga hea (me olime terve pidu teises saalis, kus oli Eesti muusika ! :) ) ja klubis oli palju inimesi ning tuttavaid.Olid mu silmarõõmud ja siis olid need kelle silmarõõm mina olen. Naljakas oli käia kellegagi klubis käest kinni ja üldse olla nii nagu oli.. Ei tore oli, aga harjumatu ja selline kergelt ahistav tunne tekkis kui mu käest isegi sekundikski lahti ei lastud ning terve pidu omasin sabarakku. Imelik tuju oli kuidagi.. Ja pealegi, olid mu silmad koguaeg, mu lemmikul, roosipoisil. Tahtsin nii väga ta numbrit, kuid mu numbriküsija sõbranna väitis, et on liiga kaine ega julge numbrit küsima minna. Mina siis mossitasin ja vaatasin silmanurgast kuidas silmarõõm asjalikult plaate keerutab. Olime peaaegu et lõpuni peol ja vahva oli. No muidugi olid ka väikesed draamad ja
kõik mehed on sitapead, sitapead, SITAPEAD hetki, kuid kokkuvõttes jäin mina peoga rahule ja loodan, et mu muskad ka !:)

Mis aga esimesse aprilli puutub, siis ise ma tünksi vist ei saanudki, kuid nii mõngi õel nali sai tehtud.

Neljapäevane laul !

Reede polnud reede. Minul küll polnud reede tunnet, tavaliselt olen praktikal reedeti, kuid seekord oli ju püha, ning ma ei näinudki oma pisikesi rõõmupallikesi. Natukene kurvaks teeb ju. Hakkasin praegu mõtlema, et mida põrgut ma reede päeval tegin ja ma vist ei teinudki midagi, peale selle et nutsin ja talusin vanaema sõimu. Head suurt reedet sullegi, so called vanaema.

Reedel oli muidu mu kullakese- Katu sünnipäev ! Hilinenud blogiõnnitlused, Sulle !:*

Õhtul läksin sõbrannadega kluppi. Tegime väikesed napsud ja pilte tegime ka, naersime ning nautisime üksteise seltskonda ! Hea oli, kuid koos ongi ju hea ! Kiusasin Elka kassi ja noh, kiisu võttis kätte ja terroriseeris mind ka niiet vähe polnud. Lobisesime maailmaasjadest ning vaatasime vanu pilte ja meenutasime... Ja meil olid ikka paganama ilusad jääkuubikud ! :D

Pidu oli ka väga hea, minu kleepekas (see, kes mu kätt eelmine päev lahti ei lasknud) oli klubis. Murdsin vist vaese poisi südame, aga küll ta üle saab. Klubis oli ka mu roosipoiss- kelle orkuti ma neljapäeval peale klubi üles otsisin ! Ärge küsige, kuidas ma seda tegin, sest ma nägin ränka vaeva, kuid kui piisavalt tahta on kõik võimalik ! ;) Numbrit ma endiselt ei saanud ja orkutis ma sõbraks ka ei julgenud lisada, et temaga suhtlema hakata. Nii hale kui mina, annab ikka olla eks ? Olid veel mõned vanad tuttavad ja niisama toredad tegelased. Peol küll toimus väike kähmlus ja asjad kadusid müstiliselt, kuid kokkuvõtteks jäin mina rahule... Peol me polnud lõpuni, aga vist oligi hea, sest järgmine päev ootas ees pööraste blondiinide pidu. :)

Reedene laul !

Laupäev.. No hommikul üles, virk ja kraps, võilillelaps olin. Õppisin ja olin muidu asjalik. Seejärel sättisin end riidesse ja auto juba ootaski mind. Läksime poest läbi, ostsime kerge napsu ja sõit sõbranna juurde võis alata. Nalja sai, pilte sai, kõike sai. Ma veendusin taas, et mul on väga lahedad ja ilusad sõbrannad ! Ja noh eile.. Ka päris purjus sõbrannad on mul. :D Uskumatult tore on koos olla ja ma siiralt ei teaks, mis ma teieta teeksin. Armastan teid nii palju ! Enne pidu oli soengute meisterdamine, meikimine, riiete valik napsutamine arvutimängude mängimine ühe minu jaoks suht ulmelise peo piltide vaatamine ! Vaju häbipärast maa- alla. Õnneks on nood pidid ainult arvuti ja ega need tohigi sealt kuhugi lekkida ! (Loodan teile, tüdrukud) Seekordsed pildid olid isegi päris korralikud, võinoh.. niivõrd kuivõrd korralikud. Aga on mida meenutada ! ;) Peol tantsisime niiet vähe polnud ja peo lõpuks olime higised ja pöörased blondiinid:D. Aga nii hea tunne oli kluppi jõudes veel purjakil olla. Polnud ammu sellisena peol käinud ja karjunud oma hääled ära. :D Peol olid ka mu nunnud kursakad, kellest üks oli veidi palavikuline ja ei tundnud end hästi, kuid tahtis nii väga natuke pidu. Saa terveks Maris !! :):*

JA MA SAIN ROOSIPOISI NUMBRI !!! Mu parim sõbranna läks oma inglilokikestega ja vasikaripsmetega tema juurde ja küsis numbri. Ning muidugi ta ju sai , nii ilusale tüdrukule lihtsalt peab ju numbri andma, mis siis et tegelikult oli see numer inetu sõbranna(minu) jaoks. Juhhuuu !:) Aga noh, küsite, et saatsin sõnumi ? Well, mul sai õhtu jooksul kõneaeg otsa, niiet selleni ma ka ei jõudnud. Saatus on ikka irooniline vahepeal. Ma muutusin päris nukraks ka, sest roosipoiss tantsis ju mingi tsikiga ja oi jumal millist tantsu see tsikk talle tegi ! Sellise tantsu nägemine teeks paugupealt kaineks ka purupurjus inimese ! Niiet minu pisike viinainglike oli hetkega mu peast pühitud nagu tolm mu arvutiekraanilt. Eks ma ikka silmasin teda vahepeal, kena poiss ju, ma ei häbene et ta mulle meeldib.

Ning peol olid mu lemmikkoomikud Sepp ja Avandi, kuid mis juhtub klubis jääb kluppi !! Igastahes, jubevahvad tegelased on ! ;) Ja endiselt austan ma nende huumorit üle kõige !

La-la-la-laaupäev !


Pühapäev. Hommikukohv ja õppima! Hakkasin tegema kodust tööd ja rumala peaga ei salvestanud ma oma tööd.. Kuid kuidas PAGAN pidin ma teadma, et just viimasel hetkel otsustab mu arvuti, et nüüd on õige aeg kokku joosta??! Noh, sinna kogu mu töö kaduski. Oi ma oli kuri ja õnnetu üheaegselt. Olin nii hingepõhjani solvunud, et panin teleka käima ja vaatasin Step Upi ning viskasin selle nn referaadi nurka. Peale filmi hakkasin ikka vaikselt tegema, ning sain tehtud ka. Küll suure virinaga, aga see käib lihtsalt asja juurde ju.

Õhtul sõi vanaema kõhu täis ja arvas et siis on aeg mulle väike õhtupalvus lugeda. Ja hakkas jälle sõim peale. Ma ei teinud talle mittemidagi, aga sain sõnadega vastu päid ja jalgu ning südant ka. Isagi juba ütles, et kui ta ei lõpeta kutsub hullumaja järgi talle. Ega mina polnud ju ainus kes sõimata sai, isagi sai niiet tolmas. Räägitakse, et inimesed lähevad enne surma hulluks.. Ma ei taha nii mõelda, kuid arvan et seda tegelast kauaks enam pole. Kuigi ma ei austa teda üldse enam ja täna ütles temagi mulle, et ta vihkab mind ja soovib, et ma poleks kunagi sündinud ja veel päris palju asju, mis teevad tegelikult tohutult haiget, kuigi ma teen silme ees näo, et absoluutselt ei kõiguta ta arvamus... On ta siiski mu viimane vanavanem... Ma ütlesin küll palju asju vastu talle, kuid ta peaks olema aru saanud, et mind ja mu ema ei tohi sõimata, ning et ma ütlen talle kümme korda hullemini kõik sõnad astu. Okei, mu ema pole just mingi muster-ema olnud, kuid ta on siiski mu ema ! Ka mina pole olnud ehk super- lapselaps, kuid sellist terrorit ei ole ma millegagi välja teeninud.

Nüüd ma vaikselt tusatsengi ja msnis lobisedes olen ka ehk kuri, kuid andestage mulle. Ma olen väsinud ja kurb ja kuri... Lisaks kõigele on südames juberaske tunne.. Sõna otseses mõttes tunnen nagu oleks mu südamele riputatud külge paaritonnine raskus ning visatud kannatustemerre. Valus, raske hingata, raske olla.. Ma tunnen kurgus pisarate maitset, kuid veel hetkel ma ei nuta, olen vist liiga väsinud et nutta... Aga ehk just nutmine aitaks... või äkki karjumine ?

Pühapäevane laul !

Kui leiate kirjavigu või on sõnastus selline nagu ta on, siis andke mulle andeks.

Side lõpp.

Headööd.

Blondy.

My photo
Tartu, Estonia
Do you ever wonder if we make the moments in our lives or if the moments in our lives make us? (OTH)

Fanclub