Ma olen kadunud, eksinud.. Isegi google map või tomtom ei suuda mu asukoht kindlaks teha.

Kõik laguneb, pudeneb koost, liigub ülihelikiirusel mäest alla, pimedusse.
Ma ei saa enam hakkama, ma ei saa seda protsessi pidama- gravitatsioon teeb oma töö.
Ma olen segaduses ma olen katki, ma ei saa aru, kus on tehtud viga.

Siis ma pöördusin Luule Viilma väljaande Ellujäämise õpetuse poole. Minu jaoks on need täis tarkusi ja killukesi, mida peaks igapäeva elus teadmiseks võtma. Ega ma pole veel väga süvenenud, on lihtsalt teatud kindlad teemad mille ma läbi olen vaadanud ja jagan mõnda mõtet ka teiega.

*Kellele ei meeldi, et tema vigadele tähelepanu juhitakse ja nendest vabanemist õpetatakse, see määrab end ise vaevadele. Inimese vaim teab oma kohustusi. Nende hulka kuulub ka kohustus terve olla. See, et me oma materiaalses negatiivsuses jätkame allamäge liikumist, tähendab kõigile halva tegemist. Inimene ei ole üksi. Haige inimene kiirgab enda ümber negatiivsust, tehes sellega teistele halba

*Hinnang olukorrale on alati konkreetse inimese seisukoht. Kui see on jaatav, siis on hea. Kui eitav, siis halb. Teise jaoks ei tarvitse see sugugi samuti olla. Igaühel on omad hinnangukriteeriumid ja minul ei ole mingit õigust teist selle pärast hukka mõista.

Iga tervik koosneb heast ja halvast. Järelikult hea pole kunagi ainult hea ja halb pole kunagi ainult halb. Ka stressil on hea külg - ta sunnib inimest head tegema, sest vastasel juhul tuleb valu.

*Armastuse häving on vaimu häving. Armastuse häving on hullem surmast.

Sellise hirmuga inimene muutub kannuste teenijaks, orjameelseks, peaasi, et keegi armastaks. Aga kuna tal on stress - ta peab saama ju tunda, et teda ei armastata, siis teda teenetele vaatamata ei armastata. Teda kasutatakse ära, pärast tõugatakse eemale. Ta ei suuda mõista, miks talle haiget tehti, sest hirm, et mind ei armastata blokeerib tema arukuse.

Paljud inimesed nutavad ja kurdavad pettunult kui palju nad teistele head on teinud, aga lõpuks teine ikka tõukab ta endast ära. Pidigi tõukama, sest orja ei armastata. Orjal on ju hirm, et teda ei armastata ja see hirm vajab, et saaks aina uuesti tunda, et teda ei armastata - nii käib õppimine elus. Ärge otsige süüd teistes, vabastage oma hirm.

*Universumi ainuke vabastav jõud on andestamine.

Õigele põhjusele andestamine vabastab inimese haigusest, eluraskusest jm. Halvast.

Kuidas andestada? See on raskem kui arvata oskasite? Ega midagi, õpime veel!

  1. Kui keegi on mulle halba teinud, siis annan talle andeks, et ta
    mulle seda tegi ja annan endale andeks, et ma selle halva
    endasse võtsin.

  2. Kui olen ise kellelegi halba teinud, siis palun temalt andeks, et
    talle seda tegin ja annan endale andeks, et nii tegin.

  3. Kuna ma nii teisele halba tehes kui ka endale halba teha lastes
    olen oma keha kannatama pannud, siis igal juhul palun alati
    oma kehalt andeks, et talle sellega halba tegin.

    /.../

    Andestamise õpetusele tuleb läheneda järgnevate põhimõtete valguses:

    • Kõik, mis minule halba teeb, see on minuga seotud silmale
      nähtamatu energiasideme abil. Kui ma tahan halvast vabaneda, siis
      pean ise sideme mõlemad otsad vabastama. Seda tehakse andestamisega.

    • Kõike, mis inimeses juba on, seda tõmbab ta endale ligi.

    • Kui on hea, siis peab tulema keegi head tegema. Kui on halb, siis
      peab tulema keegi halba tegema.

    • See, kes tuleb, on minule õppetunni võimaldaja. Ta on nagu
      tellimustöö täitja. Mina tahan ja ta tuleb.

    • Kõik negatiivsus, mis inimeses on ja mida ta ei ole osanud targa
      kombel - andestades - vabastada, on elu õppimata õppetund.
      Järelikult peab see saama õpitud läbi kannatuse. Selleks peab keegi
      tulema kannatust põhjustama.

    • Andestamisega kaasneb teadvustamine. Teadvustamine on tarkus.

    • Inimene on rumal niikaua kuni ta näeb halva põhjustajana teist.

    Lühidalt ja skemaatiliselt on andestamise valem järgmine:

    1. Ma annan halvale mõttele andeks, et ta on minusse tulnud.

    2. Ma palun halvalt mõttelt andeks, et ma ei ole mõistnud, et ta tuli mind targaks õpetama ja et ma pole teda taibanud vabastada. Ma olen ta endasse vangitsenud ja
      aina suuremaks kasvatanud.

    3. Ma palun oma kehalt andeks, et olen talle halva mõtte kogumisega halba teinud.

      http://www.luuleviilma.ee/index.php

Kallis Eesti vabariik, aitäh, et Sa kinkisid täna meile vaba päeva ! Mina isiklikult vajasin seda väga väga. Ma soovin Sulle, kallis Eesti, päikselist aastapäeva !


Kallis kodumaa, Sa oled kõige siiram, kõige helgem, kõige päikselisema päiksega, Kõige valgema lumega, kõige pehmema tuulega, kõige lillelõhnalisema suvega, kõige värvilisema sügisega, kõige rikkalikuma pinnasega, kõige kaunimate metsadega. Sa oled kõige kõigem.


Mu kallis kodumaa, ma armastan Sinu külmi talvi ja Sinu mõnusaid suvesid. Ma võin küll unistada pidevast soojustest, kuid tean, et ma poleks õnnelikum kuskil mujal kui vaid ainult Sinu juures..

Mu kallis kodumaa, mu isamaa, mu sünnimaa.. Ma armastan Sind.


KODUMAA

M. Linnamägi


Kodumaa on kõige kodusem maa,

kus laps võib julgesti astuda.


Ta on liivakasti- ja karjamaa,

seenemetsa- ja marjamaa,

lumememme- ja tuisumaa,

kelgusõidu- ja uisumaa,

lasteaia- ja koolimaa,

mängumaa ja hoolemaa.


Kodumaal on ema hellad silmad,

isa tugevad ja soojad käed.

Kodumaa on ainus terves ilmas.

Hoiab sind. Sa teda hoidma jääd.

Alo Mattiisen - Eestlane olen ja Eestlaseks jään

Alo Mattiisen - Eestlane olen ja Eestlaseks jään




Alo Mattiisen - Eestlane olen ja Eestlaseks jään

Vahepeal on raske mõista mõne inimese käitumist..


Miks on inimestele nii loomuvastane asjadest otse rääkida, vanus on meil 21-22, mitte 12. Palju lihtsam on seljataga nähvata, et vaata kui paha inimene see või too on. Ja ikka et kuidas ta küll julgeb üht- või teistmoodi käituda. Ega ma ise parem pole. Ma ka räägin niimoodi, kuid minu põhjus on selles, et mõnede inimestega lihtsalt ei ole võimalik otse rääkida. Nemad ei eksi ju kunagi ja ei tee ühtegi viga, nemad käituvad kõigiga nii kuradi hästi ja on parimad inimesed maapeal, sest nad on täiskasvanud ja haritud.. Inimesed peavad end nii täiskasvanulikuks, kuid tegelikkuses on asi täiskasvanuks olemisest kaugel.

Täiskasvanulikkus ei olene Su riietusstiilist, juuste pikkusest, geelküüntest, ripsmepikendustest, muusikamaitsest või virtuaalmaailmas enese välja elamisest. Täiskasvanulikkust ei iseloomusta kellegi teise seljataha pugemine või kellegi sülekoera mängimine. Kas täiskasvanud inimesed võtavad endale ühe šablooni, kellelt kopeerivad maha kõik iseloomujooned, käitumismaneerid, sõnakasutuse ja arvamuse? Ilma selle inimeseta ei saa see isik varsti isegi hambaid pesta või muid tegevusi teha.. Minumeelest ei käitu need inimesed eriti täiskasvanulikult, sest minu mõistes on inimene loodud langetama ise otsuseid, omama oma arvamust ja olema võimeline iseseisvalt hakkama saama..

Täiskasvanulikkust näitab minumeelest ausus, otsustusvõime olemasolu ja selle kasutamine. Inimene on mõtlev olend, ära tee inimsoole häbi. Täiskasvanulikkus on võime probleemidest rääkida ja ka nende lahendamine. Elus juhtub palju asju, mida me ei taha et juhtuks, aga ega elu sellepärast seisma ei jää, vananemine ei lakka ja päike ei lakka paistmast. Tagasi minna ei saa, saab vaid muuta asju ja edasi liikuda. Probleemide eest põgenemine ja vabanduste otsimine lahenduse vältimiseks ei vii kuhugi. Eks igaüks võib mõista teisiti sõna täiskasvanud. Mina ei hakka kellegi maailmapilti muutma see on ainult minu
tagasihoidlik arvamus.

Ma ei tea miks see kõik mind nii häirib, see pole minu elu, see ei puuduta mind. Ma peaks oma nina eemale hoidma ja vaatama kuidas ma ise hakkama saan. Aga mind häirib kui naised jätavad oma mehed üksinda ja tormavad teiste meeste juurde nautima keskkonna vahetust. Oma mees ei tule meeldegi ja teda ei igatseta, palju rohkem igatsemist väärib kaisukaru või uued roosad öökardinad. Mind häirib, kui oma meest kasutatakse vaid öiseks vahetuseks, päeva sisustavad kõik võimalikud teised mehed, kellega on tore mängida. Tekitada neis lootusi, mis nagunii kunagi ei täitu.. Ja öeldakse, et naised on naiivsed.. Tegelikult on mehed palju naiivsemad. Kui enam tundeid pole, miks petta iseennast ja teisi?

Mind häirib kui mind ära unustatakse, kas ma oled tõesti nii kergesti asendatav? Kas on nii kerge unustada ja visata minema ühised mälestused? Ega Sa ilmselt aru ei saa, kuidas Su käitumine mulle mõjub. Ma kunagi teadsin Sind paremini, kui iseennast, aga Sa oled muutunud. Elu muudab inimesi, kahjuks.. Siiski oled mulle ju kallis, lihtsalt.. Sa võiks vahepeal välja näidata, et hoolid ka veel..

Ilmselt on täiskuu see, mis mu nii sassi on ajanud. Ma tunnen, et olen rahutu, närviline ja eksinud. Ma olen täiesti eksinud. Iga pisiasi häirib hetkel mind.

Aga ma saan sellest üle. Olen alati saanud.

"Only people who have been allowed to practise freedom can have the grown-up look in their eyes."
E. M. Forster

Kaire Leemet- Olen õnnelik

Kruiisimas käidud, viimane puhkusenädal täiesti ära pidutsetud (6 päeva järjest, teeb oma töö). Nädal aega koolis käidud ja nüüd ees, pikk pikk praktika.


Ega ma ilmselt siia blogisse väga ei jõua kuna mul on kohustus täita ka praktikablogi..
Aga miks ma täna sammud ka oma nunnusse blogisse seadsin peitub Kroonikas, mis ütles mulle täpselt need sõnad, mida ma vajasin.

Neitsi 23. august - 23. september
Su ellu on saabumas selgus. Julgus ja enesekindlus. Julgustus ja rahuldus. Kui sa seda veel ei tunne, peaksid
järele mõtlema, mis takistab neid sinu ellu tulemast. Sul on lootusrikkad väljavaated. Pinge annab järele.
Usalda seda – ja usalda ennast. Ignoreeri hirmu ja jälgi märke, mis valgustavad su teed

ja nüüd aitab naljast, käed liimiseks ja vaim valmis..
Ega lapsed homme ise endale tarkust jagama ei hakkaks.

Blondy.

My photo
Tartu, Estonia
Do you ever wonder if we make the moments in our lives or if the moments in our lives make us? (OTH)

Fanclub