Esimesed sammud

Sellel suve öödel olen ma käinud uskumatult palju kordi ujumas. Olen mänginud blondi näkineidu kiirevoolulises Emajões. Pea iga öö liigume me randa, viskame oma riided niiskele rannaliivale ja jookseme mustjasse vette, millel peegelduvad kuu ja tähed.. Öö on hoopis teistsugune, öö on salapärane ja võluv. Ka vesi on suveöödel metsikult soe ja uskumatult hea on ujuda auravas vees, vaadates tähistaevast ja nähes langevat tähte soovida oma südamesoov.. Ilmselt on liiga naiivne päriselt loota, et see täheke seal kaugustes suudab täita mu soovi, kuid uskuma peab. Mina olen andnud endast päris palju, et see soov täituks, kuid minul pole see õnnestunud. Ehk suudavad taevased väed mind natukenegi aidata... Aga ma tunnen end nii vabana, muretuna, õnnelikuna kui ma saan olla öös ja seda nautida.Päris suureks traditsiooniks on meil tüdrukutega saanud ka see, et peale klubitamist viivad meie väsinud jalad meid randa, et teha üks kosutav ujumine.

Sellel kuul käisin ma ka oma sõbra parvsaunaga sõitmas. Uskumatult mõnus öö oli, superlahe seltskond ja kogemus. Pärast kuuma sauna, hüpata Emajõkke oli nii karastav ja mõnus, kuigi jõe keskel olev vool oli metsikult tugev ning kui päästerõngast poleks seal olnud, oleks terve parve seltskond jõudnud mõne minutiga Tartu kesklinna tagasi. Öö möödus kiiresti, sai korduvalt saunatatud ja vette hüpatud, sai grillitud ja ka väike jook sai tehtud, ning juba oligi käes hommik, päikesetõus ning kojuminek.

Rannas olen ma ka käinud. Rannas on selline tunne, nagu see oleks loodud ainult mulle ja mu

sõbrannadele, sest see on tühi. Eks ma saan aru ka. Päike pole enam nii soe, ning vahepeal lausa tuleb kananahk ihule, sest 23 kraadi tundub juba liiga jahe ja eks puhkused ole ka läbi, kuid kahju on. Ma ei taha et suvi lõppeks. Ma ei taha, ma ei taha, ma ei taha... Ja rannas on sõbraks saanud meil pardid. Kaks emaparti, kellele oleme andnud küpsist. Nad on nii vahvad ja julged ja kui sa neile enam midagi ei anna, siis näksavad sind varbast. Hullud tegelased ikka.

Viljapõllul käisin ka- tee tööd ja näe vaeva, muidu tuleb armastus... Ja armastust, blaahh, seda jama veel kaela vaja eksole. (Ilmselt sellepärast ma vanatüdrukuks jäängi, et ma teen üpris palju tööd. )

Käisin Haanjas sõbranna suvekodu koristamas. Tegime sellised korralikud talgud, kuid ega seal tuleks veel ühed samasugused talgud korraldada. Samal päeval kõndisime ka külavaheteel käes trimmer ja seljas seelikud. Mööduvad autod võisid küll imelikult vaadata, kuid hei, me oleme töökad tsikid ikka ju :). Nägin ka üht meest, kellel oli rohkem kasse kui ma terve elu jooksul näinud olen. See oli täiesti greisi. See oli elav näide minu tulevikust- vaid mina ja mu kassifarm..

Oma tupsununnudel käisin külas. Jah oma lemmik emmel ja poisipõnnil. Tsekkisin ka sõbranna mehe üle, minu heakskiit on olemas. Mees on tore, hea, kena, teeb hästi süüa ja hoiab mu kahte lemmikut. Tean, et nendega on kõik hästi ja mul on nii hea meel, et perekond koos on. Armastan Teid, teate küll kes. :)

Sünnipäeval käisin ka, roosi sain ka, koju sain ka autoga. Sünnipäevadest, kirjutan ma kokkuvõtvalt ka ühe sissekande hiljem.

Klubitamas olen ka käinud, ikka päris palju:). Aga pidu mulle meeldib, tantsimist ma armastan ja nii ongi.

Ühe oma silmarõõmu kaotasin ma ka sellel kuul. Ei ta on elu ja tervise juures, lihtsalt.. Jah. Ta ei

vaja enam mind. Kahju on muidugi. Kurb on ka veidi. Tegelikult minu oma süü, ma poleks pidanud temaga nii kuri olema. Aga ju ma siis varem aru ei saanud, et ta meeldib mulle ka. Heh, eks ta paras Liblikas ole, lendab siin ühe juurest teise juurde..

Täna nägin ma Andukest, kes tegi mu tuju nii heaks. See poisipõnn on superarmas ja tungib mu südamesse iga hetkega aina rohkem. Oeh !:*

Vihastasin oma ema peale ka. Aga ma ei viitsi hetkel temast rääkida. Ma olen ikka veel kuri ta peale.

Hetkel käib tARTuFF, mmm. Mõnus ! Täna on kolmas päev ja ma olen üsna meeldivalt meelestatud. Olen vaadanud ära 6st filmist 3 ja need on olnud väga väga head. Minu arvates on lausa super vaadata mõnusalt augustikuu ööl suurelt ekraanilt filme eriti kui koos on niipalju rahvast ja rahvas elab ühtselt kaasa, kartmata näidata oma emotsioone. Eriti sügavalt on mulle muljet avaldanud eilne film- Lahkumised, mis lihtsalt läks südamesse. Valatud sai nii mõnigi pisar, kuid hinge tuli hea soe tunne.. Õhtu tegi veelgi mõnusamaks Paulig, mis pakkus imemaitsvat kohvi ja isegi süda tehti mu kohvile. See oli nii magus ja hea süda, ehk aitas see kohvisüda natukene kaasa minu enda katkise südame paranemisele... :) Eile peale filmi käisime jälle ujumas ja vaatasime vees sulistades langevaid tähti. Ka täna leiab mind Tartu südalinnast filmi ja kohvi nautimast. Täna vaatan ma Adam'it ja Maapealset taevast. Tunduvad jubehead filmid, ma loodan, et ei pea pettuma :P. Kuid kas ka täna tuleb öine skinny dipping, seda ma hetkel ei tea, kuigi võiks.

Aga hetkel läheb juba kiireks vaja riidesse panna, end inimeseks teha ja termosesse maitsev piparmünditee valmistada ! Kohtumiseni tARTuFFil !!

'

Ahjaa, kurb olen ka tegelikult. Sest mu tüdrukud teevad täna klubi. Nojah, ilusat pidu neile, ma ei peagi alati pidu tegema, kuigi tahaks. Teades neid, saavad nad minutagi suurepäraselt ja ehk veidi pareminigi hakkama..