Esimesed sammud

Nüüd on jälle lisandunud paar seda viimast. Täna on viimane neljapäev.

Viimane kolmapäev kui ma olen 20 ja viimane neljapäev, kui kaks minu sõbrannat on Eestis. Mulle ei meeldi sõna viimane. Üldse ei meeldi.

Aga jäänud on 2 päeva minu sünnipäevani. ULME.

Ma olen nii üleskruvitud, sest ma ei suuda ära oodata.

Reedel on üks osa minu sõbrannadest otsustanud teha mulle peo. Uhuuu, ma ei teagi nüüd. Ma kardan, kui aus olla aga samas olen ma nii põnevil- teades neid, siis sealt tuleb midagi pöörast. :D

Ma ootan niii väga seda ja see on juba homme. :)

Laupäeval pean ma oma teiste sõbrannadega väikse istumise. Oh kui mul oleks see suvi vaid veidi rohkem tööd olnud ja mul oleks koht kus pidada, kutsuks ma kõik oma sõbrannad kokku. Aga kahjuks ei ole sõbranna kodu kummist ja ma ei saa sinna kõiki kutsuda. Kerge draama oli selle kohaga üldse, aga kuna ma siiralt ei viitsi mõelda sellele rohkem, siis ära see üritus siiski ei jää. Küll aga on vähenenud minu entusiasm selle suhtes.

Üks mu kursaõde on hetkel Saksamaal ja ütles, et ostis mulle midagi armast, mmm :P

Ootan juba :D

Laupäeval saan ma ühelt sõbralt lilled, kes tuleb vaid minu pärast Tartusse. :) Tähtis tunne on :)

Eile käisin meigikoolitusel, mille ma võitsin. No ma ootasin midagi palju enamat sellest, kuid jah põnev oli. Pärast lobisesin tunnikese sõbrannaga, kes töötab Taskus. Tore oli lobiseda, kuid kahju, et ta see aasta enam minu kursusel ei jätka oma õpinguid. :(

Täna ostis paps mulle kingad, ütles et mulle sünnipäevakingiks. Kui ma nüüd nendega kõndimise ka ära õpiksin oleks nunnu. Ilusad kingad on !:P

Ma ei suuda hetkel siia enam midagi kirjutada. Mu pea valutab juba kolmandat päeva järjest. Ei ole tore olla.