Jah ma olen katki. Jälle. Olen purunenud tuhandeks pusletükiks. Olete kunagi sellist puslet kokku pannud? On raske, eksole? Kohe kindlasti on ära kadunud ka mingi asendamatu tükike. Minu puslest on puudu kohe päris mitmed tükid, mis on lootusetult kadunud... Ilmselt olin ma see aasta jälle paha laps ja päkapikud otsustasid minult hoopis asju võtta, toomise asemel. Neil ka ikka ju masu...

Sisimas ma tean, mis minu katkise tunde tekitas, kuid sellest avalikult rääkida ma ei taha. Asi ei ole enam usaldamises või mitteusaldamises.. Asi on selles, et ma ei taha inimestele ajudele käia... Ma ei taha neid koormata oma pidevate murede ja emotsioonidetulvaga. Neil on oma elu, omad mured, omad rõõmud- ei ole mind neile koormaks enam vaja.. Ja olgem ausad, mõnikord on lihtsalt targem vait olla, ennetamaks seda, et su sõnad sinu vastu pööratakse ja sinu eest otsustama hakatakse. See on minupoolne panus võimalike kuulujuttude vähendamiseks, kuid inimeste fantaasia on piiritu, seega tekkimata nad ei jää.


Kõik asjad kuhjuvad- tööd, tunded, mured, kohustused, minevik, olevik, tulevik. See kõik kuhjub ja matab mu enda alla, nagu Monika mattis kõik teed ja majad lumme. Ma olen totally lost omadega. Kes mind leiab, kes mind päästab- see on küsimus.

Ah, põrgusse kõik.

Sunlounger - Lost (Chill)

Neitsi 23. august - 23. september
Kas tammud nõiaringis? Või on see hoopis spiraal? Seal on suur vahe. Ring viib sind tagasi sinna, kust sa alustasid. Spiraal viib sind alla või üles. Sinu praegune olukord ei ole lootusetu. See on vägagi lootusrikas. Pead vaid tuvastama, kas liigud alla või üles. Ja siis kas suunda muutma või veelgi kiiremini edasi liikuma.
(www.kroonika.ee)

Ja täpselt niimoodi ma ennast tunnengi, ma juba varem ka olen kirjutanud, et koos oma käskude ja keeldudega tunnen end kui nõiaringis olevana. Kui spiraali peale ma ise polegi tulnud ja kui nüüd mõelda, siis tundub see veel rohkem mind kirjeldavana. Ma üritan ju minna ikka ülespoole, kuid libisen alati alguspunktist allapoole. Ja nii ongi. Igas asjas, igal pool, igal ajahetkel, iga inimesega. Kuna keegi seal Kroonikas teab ilmselgelt mu hingeelu vägagi täpselt, siis ma üritan teda kuulda võtta ning suunda muuta ja ikka ülespoole vaadata, liikuda.. Aga lihtsalt. Ma ei viitsi jälle pettuda.. Seda enam, et ma kardan kõrgust.

Kool on läbi, eksamid ka... Nüüd on mingeid pudinaid veel teha, kui vaid viitsimist oleks !

Aga jõulud on ukse taga ja peod ka..
Reede.
Mu kalli sõbranna sünnipäev ja christmasexdream, oh well. Sünnipäev oli tore, mulle meeldis :P Aga pidu, sellest ma lähemalt rääkida ei tahagi, mis kõik Neiu K. korda saatis jääb sinna autopoodi ja kõik. Kunagi hommikul sain peolt koju ja täitsa ukseette kohe autoga. Üks võõras poiss viskas mind ja mu sõbrannat koju ära, kuigi me elame absoluutselt erinevates kohtades. Mul on nii hea meel, et on nii häid inimesi ja täiesti siiralt. Ilmselt muidu ma oleks surnuks külmunud, seelikuga ja paljaste säärtega oli päris jahe.. Sukapüksid otsustasin ma keset peoplatsi ju jalast võtta... Miks ma seda tegin, ei tea !:D

Laupäev.
Peale kahte tundi iluund ärkasin ma üles, sest mu süda peksis nagu klopiks vana tolmust vaipa. Mis värk oli, seda ma ei tea siiani. Terve päev otsa ma naersin enda üle ja olin surmkindel, et kaine see neiu veel ei ole. Aga kuna kell oli halastamatu, siis oli aeg minna õhtuks asju ostma. Ostmisega läks nii kaua ja söögitegemisega läks kiireks. Nimelt sellel päeval oli meie jõulupidu. Mina ja Maiki olime määratud kokkadeks ja kõik kiitsid meid ! Jeeei !:D Maiki tegi superhea ahjuprae ning mina tegin magustoidu. Magustoiduks oli üks kook, millest minu firmaroog, sest mulle tõesti maitses see kook, kuigi ma väga magusasõber pole !:P See oli üks väga tore õhtu, sai nalja, naeru, tõsisemaid jutte, saladuste jutte, head süüa, head juua ja üleüldse oli hea õhtu. Mu ümber on head inimesed, hingele teevad head(:

Pühapäev.
Jõulud on aeg kus pöörame natuke rohkem tähelepanu neile, kellel on vähem kui meil endil. Alati räägitakse, et muretseme loomade pärast.. Ma armastan loomi ja muretsen nende pärast, kuid ma arvan, et ka inimesi ei tohiks ära unustada.. Seega lähen mina täna vabatahtlikuna toidupanga üritusele, mille mõte on et inimesed annetaksid toiduaineid vaestele, puudust kannatavatele inimestele/peredele. See on minupoolne pisike heategu..


Aga nüüd minek ! Soeng peas, viisakad riided seljas, vaim valmis, tuju superhea- pühapäev, siit ma tulen :)

Kiire, kiire, kiire. Koguaeg on nii kiire, kukuvad tähtajad, sess on täies hoos, haigus murrab ja väsimus ka. Blogi on olnud seega üks viimastest kohtadest kuhu ma jõudnud olen.. Kuigi väsimus on see nädal olnud suur ja stressirohke, on nädalavahetus minu jaoks see aeg, kui ma saan end välja elada. Ma ei pea sellejaoks midagi tarbima, et end vabalt tunda ja tantsida nii, nagu keegi ei vaataks...


Tõsi reedesel peol mekkisin ma natuke veini ja laupäev möödus Katiga, vanade heade aegade mälestuseks võtsime sõbrannaga seltsi Kati. Ma ei olnud aga üldse sellises konditsioonis, millesse ma jõuda tahtsin, kuid... Vahet pole, ma nautisin oma lemmikpidu ja tegin endale häbi ka kohe kindlasti.. :D Täna oli SiniMustValge pidu ja see oli super. Ma lihtsalt jumaldan eesti muusikat ja ma võin ausalt öelda, et ma ei suutnud peo ajal paigal püsida paari minutitki. Igal laul oli aina parem, iga viis oli aina haaravam, iga sõna oli aina hinge paitavam. Ühesõnaga ma arrrrrmastan pidu, ma armastan tantsida ja segast ajada, ma armastan oma sõpru. Ma armastan Elu. Klubis oli palju tuttavad ja nemad tegid selle peo veelgi paremaks. Üks osa seltskonnast pudenes minema juba varakult, mina aga ei suutnud oma lemmikpeolt niivara lahkuda, seega tegin kallid neiele ära.. Nemad läksid oma teed ja mina suundusin otsima oma teisi neide, leidsin nad ilusti üles ja tants kestis peo lõpuni... Pidu sai läbi juba kell neli, kuid oleks tahtnud, et see kestaks veel ja veel ja veel...

Kuid mis saab peale pidu? Kes läheb kuhu ja kellega? Mis on õige ja mis on vale. Mina näiteks läksin sõbrannade ja klubituttavatega Suudlevatesse Tudengitesse. Jõime sooja teed.. See oli kella 5 tee, noh nagu inglastel on... Ainult et meil oli see varahommikul. Istusime seal kella 6ni hommikul, seejärel läksime lumesajust varahommikut nautima... Kuid pakkumisi võib tulla igasuguseid. Sa tead, et need pakkumised on tagamõttega, kuid siiski äkki nõustud sellega, kuna kodu on viimane koht kuhu pühapäevahommikul minna. Sa tead et sa tegelikult ei tahaks ju, kuid sind sunnitakse. Sulle käiakse peale nagu need tüütud telefonitegelased, kes helistavad sulle ja hakkavad oma ajakirju või kurat teab mida pähe määrima. Kas annad alla? Kas nõustud, kuigi see on vastuolus sinu põhimõtetega? Kas nõustud, et valmistada kellelegi head meelt või et mitte pettumust valmistada? Kas reedad iseenda- ühe vale liigutusega, ühe vale hingetõmbega, ühe peo, ühe inimese, ühe asja, ühe aine, ühe tunde, ühe kogemuse pärast? Kas valid õige asemel vale.. Ja kui valid selle vale tuues vabanduseks täiesti absurdseid asju, siis ole üksinda oma vales. Ära tõmba või sunni sinna sisse kukkuma oma lähedasi..

Tegelikult, kes olen mina, et tulen moraalitsema või oma arvamust avaldama. Lihtsalt, iga teoga kaasneb midagi. Kas teed kellegi rõõmsaks, kellegi kurvaks või rikud kellegi elu täiesti ära. Ükskord läheb hästi, kuid sa kunagi ei tea, kuidas asjad võivad minna. Mina ei takista, ma ei keela, see on sinu enda elu. Keelatud asjad on ju alati põnevad ja huvitavad, lausa kisuvad end puudutama. Ahvatlevad sind. Eks me kõik oleme valel pool käinud, ka mina olen, kuid pead olema piisavalt tark, et mitte sinna jääda. Mina ei ole sinna jäänud ja ega mind enam sinna miski ei tõmba ka. Kuid on neid, kes nii kergelt sealt enam tagasi ei saa. Noored inimesed, hävivad iseenda valedes valikutes....
/.../

Ühe sammu kaugusel valest- valest teest, valest seltskonnast, valest ajast, valest kohast, valest teost. Ela, proovi, katseta, kuid ole tark.
/.../

Ah aitab kah, ma ei viitsi enam. Istun köögis, tee saab otsa, läpaka aku on kohe kohe tühi, ma ei tunne enam oma varbaid, seega on aeg sooja teki alla pugeda. Praegu tahaks nii väga pugeda kellegi kaissu ja saada tema tugevatest sünamelöökidest peapõrutuse.

Juba hiljemalt 2 tunni pärast tõuseb neiu Krista üles ja hakkab õppima. Statistika ja andmeanalüüs ei tee ise oma eksamit ära, üks õnnetu blondiin peab sellega hakkama saama. Hetkel kustutan tule ja sulen toaukse, nagu jätan ka pilkasesse pimedusse ja lukustatud ukse taha valed inimesed, tunded, mõtted, teod, teed.

Vana, kuid endiselt super:

Usu endasse. Ja usu, et praegusesse situatsiooni ei ole sa jõudnud juhuslikult. Ükskõik, kui problemaatiline see olukord ka ei oleks, sellesse on peidetud võimalus. Keskendu sellele, mis on positiivne ja võimalik. Jah, see on väljakutse. Aga see oled ju sina! Sa suudad teha seda, mida on vaja teha. Kui pihta hakkad, näed, et see läheb üllatavalt libedalt! (www.kroonika.ee)


Just seda mul tegelikult vaja ongi. Natuke usku iseendasse, natuke usku teistesse inimesse, natuke usku saatusesse ja veel natuke usku iseendasse. Mu ümber on inimesed kes usuvad minusse, nad toetavad mind ja sunnivad mind ennast ka uskuma. Ilmselt ma peaksin neid kuulda võtma... Ma tahan endas üles leida selle sihikindla neiu, kes kunagi uskus endasse, ta viis alati lõpule kõik asjad mis ta alustas. Ta ei kartnud hävida, ta ei kartnud haiget saada, ta elas elu rõõmsalt ja naeratas koguaeg. Ta süda oli siiras, täis lapselikku puhtust. See neiu oli täiesti armastusväärne. Teda austati, teda hinnati, temast hooliti sama palju kui ta hoolis kõigist enda lähedastest. Ma tahan olla õnnelik, tahan kooliga asjad korda saada. Ma tahan jälle palju asju, kuid kui ma usun, siis saan ma nendega ka ilmselt hakkama, kui ma vaid veidikene pingutan ja säilitan lootuse.

Pealegi on praegu talv. Nii mõnus on vaadata kuidas langevad pimedas öös valged helkivad lumehelbed.. Kuidas päike sillerdab lumel, mis krudiseb vahvalt jalgade all. Kuidas kilkavad lapsed, kes kelgutavad rõõmsalt.. Talv on ilus. Lumi on ilus. Jää on ilus. Tuleb see ilu lihtsalt leida, mina olen selle leidnud.. Muidugi teeb hinge natuke nukraks see, et mõnus oleks ju kellegi kaisus soojas olla, juua head teed või kakaod, viibida hubaselt küünlavalgel toas ja kuulata head muusikat või vaadata head filmi.. Mõnus oleks ka kõndida käsikäes lumesajusel ööl või päikselisel pühapäevahommikul... See kõik tekitab igatsuse soojuse, helluse, armastuse järgi.. Kuigi minul seda hetkel ei ole.. Minul pole oma erilist inimest, kes külvaks mind üle soojuse ja hoolitsusega... Kuid küll ta tuleb, loodetavasti. Ma loodan, loodan, loodan...

Täna või õigemini juba eile hakkas jõuluaeg. Oli esimene advent.. Mina süütasin ühe küünla asemel koguni 5 küünalt. Nad täitsid mu toa oma soojusega ja mõnusa valgusega ja hingel oli hea. Seltsiks Jääaeg 2, tass kuuma kakaoga ja mandariinid-apelsinid ning ei saa mainimata jätta, et oli ka tore vestluskaaslane, küll virtuaalsel kujul, kuid siiski väga vahva tegelane.. Ühesõnaga selline jõulurahu tunne puges hinge küll. Oleks tahtnud ka linna minna, advendiaja algust nautima, kuid ei olnud jaksu inimesi kokku hakata ajama ja ka ise oli mõnus sooja teki sees olla.. Küll jõuab :)

Ja viimaseks, kuid mitte vähemtähtsaks pisikeseks mõtteks on üks mu sõbranna. Ta on hetkel kaugel kaugel, välistudeng.. Ta on väga vahva tegelane. Tema on see kes tirib mu maapeale, kui ma olen otsustanud lendlema minna ja langevarju või vähemalt vihmavarju koju unustanud... Tema süstib positiivsust ja lootust minusse. Ta usub minusse ja ta hindab mind ja kuulab nurisemata mu hala. Mina hindan teda ka. Ta on tore, ta on hea ja mul on vedanud et ma teda tean. Ta ütles täna mulle ühe megaarmsa lause: Mellu: " Tead. Ma tean, et me ei suhelnud nii näost näkku eestis olles aga ma tõesti igatsen su nägu. ". Ka mina igatsen seda neiut. Täna oli see neiu natuke katki ja sassis ja ma tahtsin teda kuidagigi aidata. Ilmselt see mul niivõrd ei õnnestunud, kuid ma tahan lihtsalt öelda, et Sa oled kallis !:) Sa oled üks enese- ja sihikindlamaid neiusid keda ma tean. Sa saad hakkama kõigega, mida sa vähegi ette ei võtaks. Sul läheb kõik hästi, minu usun Sinusse ja ma tean, et Sa ise usud ka. Lihtsalt tulevikku vaatamine on see, mis lööb meil kõigil hetkeks pinna jalgade alt kõikuma.. Musi oled. :*

Btw, mäletad ? :D





Räägitakse, et lastele ei tohi öelda käske või keelde stiilis "Ära tee seda", "Ära tee toda", "Ei tohi" jne , vaid tuleb öelda seda jaatavalt. Kui sa nii ütled, siis laps saab küll aru, et ilmselt ta teeb midagi valesti, kuid mida, see jääb selgusetuks. Jaatavalt mõistab aga laps seda paremini ja tal ei teki negatiivset kogemust.


Ka mina sean endale pidevalt asju mida ei tohi või ei tohiks öelda ja teha.
Tänase päeva not to to list on selline:
  1. Ära mõtle üle.
  2. Ära hakka jälle lootma. Keegi pole põhjust andnud lootusteks, niiet back down, bitch.
  3. Ära raiska mõttetult oma väärtuslikku aega.
  4. Ära ole enda vastu ebaõiglane.
  5. Ära lase teistel endaga halvasti käituda.
  6. Ära unista asjadest/inimestest/kohtadest, millest ei tohi.
  7. Ära lükka asju edasi homsesse.
  8. Ära ! Ära ! ÄRA !
Koguaeg on ainult üks enesekeelamine, stiilis ÄRA. Ja mida see mulle annab ? Mittemidagi. Ma ei muutu. Ma hakkan unistama, lootma, kuigi põhjust ei ole. (punkt nr 2 ja nr 6) Mul on küll hea olla, aga miski keelab mind. See on see sisemine ÄRA.(punkt nr 8) See on nagu kaitserefleks, et mitte haiget saada. Kuid see haiget saamisest hoidumine tekitab veel enam haiget või segadust. Sellega ma kohtlen ennast ebaõiglaselt (punkt nr 4).Kui mina kohtlen end ebaõiglaselt ja halvasti, olen enda vastu karm ja ei austa ennast siis miks peaksid seda teised tegema ? (punkt nr 5). Ja siis ma haletsen ennast, olen kurb ja lihtsalt raiskan oma aega (punkt nr 3) ning lükkan tähtsaid ja vähem tähtsaid asju järgmisesse päeva(punkt nr 7), lootuses et siis on midagi muutunud ja ma actually võtan ennast käsile. Kogu see kammajaaa sunnib mind tahestahtmata asju liiga palju üle mõtlema (punkt nr1) ja ma lõpetan koos oma peavaluga voodis. Tõmban teki üle pea, rändan vahvasse tuduländi, kus mu mured mind ei piina.

Aga ma olen rikkunud tervet oma päeva not to do listis olevaid reegleid. See on nagu nõiaring, sellest pole pääsu. Miski ei muutu kui ma ei muutu iseenda suhtumist. Äkki peaksin ka mina üritama oma keelud sõnastama positiivsemalt ? Maailmas on niigi palju negatiivsust väike killuke positiivsust ei tee paha. Palju positiivsem oleks ju öelda nt Käitu endaga õiglaselt või Kasuta oma väärtuslikku aega ratsionaalselt... Kui üritaksin sõnastada oma käsud, keelud, reeglid jaatavalt, kas siis need toimiksid ka positiivselt? Tooksid õnne minu juurde, mu padja alla, mu mantli taskusse, mu käekotti, mu hinge ja südame sisse? Peaks proovima? Kaotada pole ju midagi. :)

Tegelikult pole ma üldse nii meeleheitel ja masendusse langenud neiu. Lihtsalt vahepeal on õhtu aeg kui hakkan mõtlema ja unistama ja iseendas pettuma. Ma leian viimasel ajal jälle päris palju positiivsust ja päikest enda ümber. Tore on see taas üles leida, kuna mingi hetk oli see rändama läinud..

Hetkel soovin ma niipalju asju... Ma tahan et mind märgatakse, minust hoolitakse, mind armastatakse, minust tuntakse puudust.Ma tahan, ma tahan, ma tahan. Aga? Ma kardan jälle pettuda. Ma kardan haiget saada. Ma kardan. Ma kardan. Ma kardan.

Mis selle vastu aitab? Kaks sõna: Ära siis.








Minu jutt siis juba tänaseks seminariks. Natuke lonkav, natuke lohisev, natuke kohendamist vajav. Kuid mul hetkel pole rohkem aega sellega tegeleda, nimelt on vaja joonistama hakata.

Tähepoiss Kaspar


Seitsme maa ja mere taga on üks salapärane koht, mida kõik lapsed teavad Tähestikumaana. Seal maal elavad vahvad ja lõbusad tähed, kes kõik tahavad lastega väga väga mängida. Peale mängimise armastavad need tähelapsed laulda, lugeda, lugusid jutustada ja pilte joonistada. Iga päev tuleb Tähestikumaalt laste juurde üks tähelaps ja räägib lastele ühe salapärase loo. Kuid milline täht ta on, selle jätab ta lastele mõistatamiseks. Milline täht küll täna meile külla tuleb?


Juba sammubki mööda konarlikku teed, hoogsal sammul, üks rõõmus tähepoiss. Tähepoiss tõstab kõndides korraga üles nii käe kui ka jala. „Minu nimi on Kaspar!” tutvustab end tähepoiss kavala naeratusega näol ja lisab: „ Kuid teie, kallid sõbrad võite mind ka Kassuks kutsuda !” „Ma räägin teile kõigepealt natukene endast ja siis tahan ma teile rääkida ühe vahva loo” kilkab Kaspar. „Mulle meeldib väga palju kenades kohtades kõndimas käia ja kallistada meeldib mulle ka kõiki” kõneleb Kaspar. Ta kiitleb, et temal on kodus üks vahva lemmikloom, kes on väga väga eriline. Tema lemmikloom on kollane kilpkonn Kilbert. Kilbert on väga kena kilpkonn, kuid natukene kentsakas. Kilbertile meeldib keksu mängida ja kõrvitsat süüa. Kasparile kõrvits väga ei meeldi, tema armastab kaalikat, kapsast ja kirsse krõmpsutada. „Mul on üks parim sõber ka ! Tema nimi on Kati. Ta on väga kena ja krapsakas tüdruk!” ütleb Kassu ja lisab, et oma sõpradest ta meile täna rääkida tahabki !


Kaspari jutt: Kaspar kõndis kolmapäeval koos Katiga koolist koju. Kaspar kutsus Kati Kilbertile külla, kuna Kilbert kavatses küpsetada koheva, kuid krõbeda kirssidega kaunistatud koogi. Kati kiitles kenast koolipäevast, kuidas koos kaunite kassipoegadega, kiirete kutsikatega kooliõues keksu keksiti. Ka Kaspar käis kolmapäeval koolis, kuid Kaspar käis kuulamas kuldnokkade kelmikat Kevadkontserti. Koos kõnniti kuusikus, kaasikus, korra käidi ka kose kõrval kõrgendikul koogile kirsse korjamas. Klassikaaslased kõnelesid kiirest koolipäevast kuni Kassu koduni. Kohe kuulis Kaspar köögist Kilberti kurba kisa. Kaspar koos Katiga kihutas kööki, kus küsis Kilbertilt kohkunult kisa kohta. Kilbert kurtis Kassule kuidas kuuma kakaoga kätt kõrvetas. Kaspar kurvastas korraks koos Kilbertiga, kuid krahmas kähku külmkapist külma kapsalehe kattes kõrvetatud käe. Kilbert kallistas kergendatult Kasparit. Kilbert küpsetas kallitele kaaslastele krõbeda küpsete kirssidega kaunistatud koogi. Kolmekesi koos krõbistati kooki, keedeti kuuma kakaod, kõneleti koolijutte, kiruti külajutte, koristati kööki, kuid kuulati ka käo kõlavat kukkumist, kaunis kaasikus.


Krista,

17.11.2010

Blondy.

My photo
Tartu, Estonia
Do you ever wonder if we make the moments in our lives or if the moments in our lives make us? (OTH)

Fanclub

Copyright 2009 - Esimesed sammud

Blogspot Theme designed by: Ray Creations, Ray Hosting.