Esimesed sammud

Annad selle kellelegi, see keegi annab selle edasi.

Ja siis ta jagab seda kellegagi ja siis Sa saad selle veel samal päeval ringiga tagasi.

Hoopis teiselt inimeselt. Vb hoopis teisest riigist, aga Sa saad selle.

Ja kui hakkad küsima, et kust Sa said selle, siis jõuad lõpuks tagasi selle esialgse inimese juurde.

Leiad metsikult hea loo, mida pole veel ükski raadiojaam mänginud. Sa annad selle ühele inimese edasi. See jagab seda veel edasi ja veel edasi. Ja siis tutvustatakse Sulle päeva lõpus seda laulu, nagu Sinusuguse inimese puhul poleks võimalik, et Sa oled seda kuulnud.

Tegelikult on jubehea, et info liigub. Saab päris hea kõhutäie naerda ja ehk komistab mõne päris hea loo otsa. Olen isegi niimoodi saanud teada päris paljudest lugudest ja naljadest. Ja ma olen tänulikud, et mul on olemas sellised tuttavad kes minuga jagavad ja kellega mina jagan selliseid põnevaid asju.

Aga kui minna nt mingi diskreetsema asja, ütlemise, olukorra, suhte, saladuse juurde.. Siis kui hea oleks teada saada ringiga, et Sinu asjast teavad juba päris mitu inimest ? No mitte just kõige meeldivam.

Sa oled üllatunud ja tahad seda jagada kellegagi.

Sa kopid ühe asja inimesele keda usaldad ja mõtled seda jagada.

See inimene tunneb end puudutatuna, kuigi see polnud temaga üldse seotud või arvab, et see puudutab just tema tuttavat.. Ta teeb paar kiiret nupuvajutust, avab teise akna, kopib selle vihaselt sinna ja paugub nagu südasuvine välk ja kõu. Tundes end või sõpra/sõbrannat puudutatuna elab välja hoopis kolmanda isiku peale. Ja seejärel saad pähe Sina, et mismõttes Sa julged midagi sellist öelda.. Ürita selgeks teha siis et mõeldud polnud teda. Tegemist oli vaid fraasiga.

Võid lugeda end õnnelikuks inimeseks kui Sinuni jõuab tagasi jutt, mida Sa päriselt ütlesid. Võib aga juhtuda, et tekst muutub. Elab läbi mitmed inimesed, mitmed tunded, mitmed kopimised ja pastemised. Ja muutub. Muutub Sinu kahjuks. Ja paari nupuvajutusega on Sinust saanud rahvavaenlane nr 1.

Tudengite seas levib vanasõna: Mida kopid, seda pasted.

Ja nii peakski olema.

Kui oled otsustanud, et kirjutad edasi Sulle kirjutatud asja, Sulle usaldatud saladust, Sinu msn-i logi, Sinu arvamust kellegi või millegi kohta, siis vajutagi vaid Ctrl C ja Crtl V.

Ära kasuta vahepeal Ctrl F-i, Ctrl X-i või Ctrl Z-i.

Internet pole enam nii turvaline koht, et selle avarustesse paisata oma tundeid või mõtteid. Sest keegi kes loeb võib tunda ennast puudutanud. Kas on siin süüdi minevik või sisemine ebakindlus. Kahetsus, hirm, õelus vms. Keegi võib saada haiget või kurjustada asjade eest, milles ta tegelikult süüdi pole. Võib rikkuda ära midagi, mida pead tähtsaks ja pärast kahetsed. Keegi võib mõista asju valesti ja lõhkuda mingi enda jaoks tähtsa asja.

Ka mina kardan, et homme kui keegi seda sissekannet loeb saan kaela süüdistuste ja kahtlustuste laviini. Et kas Sa mõtlesid nüüd mind või hoopis teda. Ma ei mõtle kedagi konkreetselt. Lihtsalt minu kogemused näitavad, et kui öelda internetis kellelegi midagi isiklikku saad selle varem või hiljem kuskilt külapealt ringiga tagasi. Ja see pole enam lihtsalt kopi-paste, vaid sinna on vahepeal juurde tekkinud ning kaduma läinud palju infot.

Ja see ei tähenda nüüd ka mitte seda, et ma ei ootaks teie videosid ja laule ja nalju jne enam. Oootan, ootan ! Sest just need Teie saadetud asjad on päikesekillud mu päevas.

Tänased mälestused on meenutatud, tunded tuntud, igatsused igatsetud, vead tehtud. Ja nüüd joob Krista oma köhatee lõpuni. Ja hakkab õppima !