Ma olen kadunud, eksinud.. Isegi google map või tomtom ei suuda mu asukoht kindlaks teha.

Kõik laguneb, pudeneb koost, liigub ülihelikiirusel mäest alla, pimedusse.
Ma ei saa enam hakkama, ma ei saa seda protsessi pidama- gravitatsioon teeb oma töö.
Ma olen segaduses ma olen katki, ma ei saa aru, kus on tehtud viga.

Siis ma pöördusin Luule Viilma väljaande Ellujäämise õpetuse poole. Minu jaoks on need täis tarkusi ja killukesi, mida peaks igapäeva elus teadmiseks võtma. Ega ma pole veel väga süvenenud, on lihtsalt teatud kindlad teemad mille ma läbi olen vaadanud ja jagan mõnda mõtet ka teiega.

*Kellele ei meeldi, et tema vigadele tähelepanu juhitakse ja nendest vabanemist õpetatakse, see määrab end ise vaevadele. Inimese vaim teab oma kohustusi. Nende hulka kuulub ka kohustus terve olla. See, et me oma materiaalses negatiivsuses jätkame allamäge liikumist, tähendab kõigile halva tegemist. Inimene ei ole üksi. Haige inimene kiirgab enda ümber negatiivsust, tehes sellega teistele halba

*Hinnang olukorrale on alati konkreetse inimese seisukoht. Kui see on jaatav, siis on hea. Kui eitav, siis halb. Teise jaoks ei tarvitse see sugugi samuti olla. Igaühel on omad hinnangukriteeriumid ja minul ei ole mingit õigust teist selle pärast hukka mõista.

Iga tervik koosneb heast ja halvast. Järelikult hea pole kunagi ainult hea ja halb pole kunagi ainult halb. Ka stressil on hea külg - ta sunnib inimest head tegema, sest vastasel juhul tuleb valu.

*Armastuse häving on vaimu häving. Armastuse häving on hullem surmast.

Sellise hirmuga inimene muutub kannuste teenijaks, orjameelseks, peaasi, et keegi armastaks. Aga kuna tal on stress - ta peab saama ju tunda, et teda ei armastata, siis teda teenetele vaatamata ei armastata. Teda kasutatakse ära, pärast tõugatakse eemale. Ta ei suuda mõista, miks talle haiget tehti, sest hirm, et mind ei armastata blokeerib tema arukuse.

Paljud inimesed nutavad ja kurdavad pettunult kui palju nad teistele head on teinud, aga lõpuks teine ikka tõukab ta endast ära. Pidigi tõukama, sest orja ei armastata. Orjal on ju hirm, et teda ei armastata ja see hirm vajab, et saaks aina uuesti tunda, et teda ei armastata - nii käib õppimine elus. Ärge otsige süüd teistes, vabastage oma hirm.

*Universumi ainuke vabastav jõud on andestamine.

Õigele põhjusele andestamine vabastab inimese haigusest, eluraskusest jm. Halvast.

Kuidas andestada? See on raskem kui arvata oskasite? Ega midagi, õpime veel!

  1. Kui keegi on mulle halba teinud, siis annan talle andeks, et ta
    mulle seda tegi ja annan endale andeks, et ma selle halva
    endasse võtsin.

  2. Kui olen ise kellelegi halba teinud, siis palun temalt andeks, et
    talle seda tegin ja annan endale andeks, et nii tegin.

  3. Kuna ma nii teisele halba tehes kui ka endale halba teha lastes
    olen oma keha kannatama pannud, siis igal juhul palun alati
    oma kehalt andeks, et talle sellega halba tegin.

    /.../

    Andestamise õpetusele tuleb läheneda järgnevate põhimõtete valguses:

    • Kõik, mis minule halba teeb, see on minuga seotud silmale
      nähtamatu energiasideme abil. Kui ma tahan halvast vabaneda, siis
      pean ise sideme mõlemad otsad vabastama. Seda tehakse andestamisega.

    • Kõike, mis inimeses juba on, seda tõmbab ta endale ligi.

    • Kui on hea, siis peab tulema keegi head tegema. Kui on halb, siis
      peab tulema keegi halba tegema.

    • See, kes tuleb, on minule õppetunni võimaldaja. Ta on nagu
      tellimustöö täitja. Mina tahan ja ta tuleb.

    • Kõik negatiivsus, mis inimeses on ja mida ta ei ole osanud targa
      kombel - andestades - vabastada, on elu õppimata õppetund.
      Järelikult peab see saama õpitud läbi kannatuse. Selleks peab keegi
      tulema kannatust põhjustama.

    • Andestamisega kaasneb teadvustamine. Teadvustamine on tarkus.

    • Inimene on rumal niikaua kuni ta näeb halva põhjustajana teist.

    Lühidalt ja skemaatiliselt on andestamise valem järgmine:

    1. Ma annan halvale mõttele andeks, et ta on minusse tulnud.

    2. Ma palun halvalt mõttelt andeks, et ma ei ole mõistnud, et ta tuli mind targaks õpetama ja et ma pole teda taibanud vabastada. Ma olen ta endasse vangitsenud ja
      aina suuremaks kasvatanud.

    3. Ma palun oma kehalt andeks, et olen talle halva mõtte kogumisega halba teinud.

      http://www.luuleviilma.ee/index.php

0 comments:

Blondy.

My photo
Tartu, Estonia
Do you ever wonder if we make the moments in our lives or if the moments in our lives make us? (OTH)

Fanclub