Esimesed sammud

Kui hakkasin nüüd välja otsima oma materjale, mille põhjal kodutöö ära teha, leidsin üles kausta oma nn luuletustest, mis ma kunagi hoolega kirjutasin. Siin on üks luuletus.. Ma mäletan seda päeva, seda hetke, seda kohta, kus selle kirjutasin. See oli juba 5 aastat tagasi... Aga ma jagan seda teiega :)

Tahaks kirjutada luulet.

sellest et lehed langemas on puudelt..

Aga kuidagi ei taha minna riimi,

minu luuletuse rütm ja nimi..

Tahaks kirjutada luulet,

sellest tugevast ja kargest sügistuulest,

mis kisub värvilisi lehti puudel,

mida päike maalind sügiskuudel..

Tahaks kirjutada luulet,

tähistaevais suvekuudest..

Soojaist suveõhtuist, hiiglaslikust kuust

ja sõnadest mis kostusid Su suust..

Tahaks kirjutada luulet,

päiksetõusust-loojangust...

Soojast suvepäevast rannas,

tahaks kirjutada Sinust, mu Armas..

Tahaks kirjutada luulet,

oma mälestusest uhiuuest..

Sellest, kuidas kohtusin ma Sinuga

ja sellest, et olla ei suuda sinuta...

Tahaks kirjutada luulet,

sellest tundest valusast ja suurest..

Mille tekitasid esmakordselt minus,

sellest unistusest, mille äratasid minus..

Tahaks kirjutada luulet

oma kogemustest uutest..

Tahaks kirjutada ööst ja päevast,

oma mälestustest heast..

Tahaks kirjutada luulet,

jalge all sahisevaist lehteist..

Tuules lehvivaist juustest

Ja sellest, et üle ei saa ma Sinust..

Krista, september 2005.