Rääkides eilsest, siis eile oli päris mitutmoodi päev. Praktikapäev möödus natuke pahasti, mu tegevus oli häving, terve see päev oli häving. Juba hommik lõi terve meie planeeritud tegevuse segamini, ilmselt olen ma liiga kinni oma paberis ja ei suutnud kohe ümber orienteeruda.. Ma olen ju alles noor ja roheline, ma ei peagi kohe kõige peale tulema. Kuigi juhendajad kiitsid meid, tundis, et mina hävisin. Mõnuga. Samas oli natuke tore ka, sest me tegime Pupsuga selle aasta esimese lumememme ! ;) Ja selle tegemisel sai nalja oli kui palju.


Peale praktikat olin ma jõuetu ja veidi tujukas. Et mõtteid eemale saada, tegin endale suurepärase pesupäeva. Pesin ära vist kõik riided, mis mu kapis olid. Ja siis lobisesin emaga natuke. Kui ma ema juurde kõndisin, läksin läbi kõikide lompide, mis mu teele jäid. Hüppasin oma punaste kummikutega tänaval ja otse lompi. Peate mind imelikuks eks ? Aga teate, mind ausalt ei huvita. Ma olen terve oma elu armastanud vett ja mul pole kedagi, kelle nimel olla preili, käituda elegantselt ja väärikalt. Ma siis olen pigem laps, mängin üksi, käin läbi kõik lombid, mis julgevad mu teele ette jääda, panen silmad kinni ja naudin muusikat, tantsin nii nagu keegi ei vaataks mind, laulan kõva häälega ja valesti, nutan ja olen tujukas, naeran kõva häälega ja olen niisama armas. Kui tuleb see keegi, siis hakkan neiuks.

Kui ma lõpuks koju tulin, mängisin hoovipeal jäälõhkujat, mille tulemuseks olid läbimärjad riided, valusad lihased ja kerge peavalu ning palavikuline tunne. Tegin ka süüa veidi ja siis hakkasin õhtuks valmistuma.

Umbes 9 ajal hakkasin linna kõndima, oli veidi jahe ja märg. Oli pime, ma mõtlen täiesti kottpime. Mu tänavas ei põlenud ükski lamp. Ma kardan pimedust ja üksindust ja nüüd olid need kaks korraga mind tabanud. Ma hakkasin endale igasuguseid asju välja mõtlema, ma vahepeal lausa vihkan oma kujutlusvõimet. Ma kõndisin kiiresti, sest ma olin loonud enda jaoks Hirmu, mille eest pidin pagema. Aga linna ma jõudsin. Me Läksime sõbrannadega peole. Enne istusime Ristiisas, kus oli palju rahvast. Kes sõi, kes jõi ja kes tegi niisama nalja. Kuna ma olin oma päevast kurnatud, siis ma tõesti ei jaksanud seal niisama istuda, vaid tahtsin minna kluppi ja tantsida ! Lugesin peaaegu et minuteid ja sekundeid, millal me ometi liikuma hakkame ! Lõpuks me läksime. Pidu oli tore, olid mõned tuttavad ja palju rahvast. Mulle meeldis ka muusikavalik. Kui pidu jäi üsna lühikeseks, nimelt olin ma juba kell 2 kodus ja mõtlesin, et milleks ma üldse end välja ajasin, paaritunniliseks peoks, endal nii palju õppida. Samas ma saan aru ka, et see, et pidu lühikeseks jäi oli mitmeid põhjuseid ja polnud väga tuju kellelgi seal olla, kui minu jaoks on klubiskäik vabastav ja viib mõtted eemale...

Eile aga, oli see pidu ka minu jaoks kuidagi raske. Ma nägin igal pool ühte tegelast, vahet pole kas mul olid silmad kinni või lahti, tundsin, et ta on seal. Kõik inimesed, kellel peatus mu pilk, meenutasid mulle teda ja siis muidugi tuli mõlemas saalis korraga TEMA laul. Ma mõtlesin, et ma hakkan kohe nutma. Annan alla ja lihtsalt murdun. Ta on lihtsalt nii sügaval südames, et ma ei saa teda välja. Kõik meenutab mulle teda ja neid tundeid. Lootusetu olen.

Tema Laul : Mario Bischin- No goodbye
Ja minu üks lemmikutest:
Mario Bischin- So
See laul, kirjeldab peaaegu et täpselt minu tundeid.


Täna aga olen olnud päris varajane ja õppinud, uurinud rabakonna kohta, lastekaitseseadusi ja teinud veel põnevaid asju. Sellega mu päev veel ei lõppe ja palju on ees, palju vajab tegemist. Seega lõpetangi ma oma nutulaulu.

Soovilugu: Ackent- Love stoned

Mu hommik algas juba kell 6, kui ma avasin oma silmad. Üle väga pika aja tuli jälle 8ks kooli minna, see on lihtsalt ebainimlik! Aga üles ma sain ja kooli ma läksin. Esimeses loengus mõtlesin küll, et silmad poolavatuna ehk elan selle kaks tundi üle kuid seejärel tadaaa Krista. Kuid siis tuli kuskil nähtamatu energiaboost ja hea tuju. Loengupidaja oli selline vahva tädike, natuke totu, ei osanud isegi telekat käima panna, kuid meile tegi see vaid nalja. :D Terve järgnev loeng saigi naerdud ja nilbet juttu aetud ja veelkord naerdud. Mulle nii meeldis, aitäh vahva loengu eest! ;)

Tänase loengu laul (Mina ei vastuta kui see Teid kummitama hakkab !)

Nüüd olen ma kodus ja sõin kõhu mõnusalt täis. Pikutan hetkel voodis, kuid mul on siiski veel energiat. Varsti hüppan voodist püsti ja koristan veidi puhtamaks oma laua ja hakkaks homset tegevuskonspekti meisterdama. Homme on ju praktikapäev, milleks peab ette valmistuma. Ja ka oma iluuni tuleb korralikult ära magada.

Ma armastan muusikat ja mul pole üht kindlat lemmiklaulu. Küll on aga mul terve pleilisti jagu laule, mida võiksin kuulata hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni. Üks sellistest lauludest, mida kuulan repiidil on : Major Lazer ft Nina Sky & Ricky Blaze- Keep It Goin' Louder


Täna on topeltrõõmus päev !
Mu kallil kursaõel on täna sünnipäev, palju õnne, mu kallis Triinuke! :):*
Ja mu teine kursaõde sai täna tütre, palju õnne Prita ! :)




Tee nii, et ma ei peaks jälle kahetsema.
Ma ei taha seda uuesti läbi teha...


Hirm, segadus..

Süda peksab, mõtted on laiali..

Päästa mind, kaitse mind !
Ära lase mul kuristikku kukkuda..


Ma luban, ma luban, MA LUBAN..

Haara kinni, enne kui on hilja.


Ma pole küll ainus, kes vajab päästmist,

kuid olen liiga nõrk, et seekord end ise päästa..


Palun, tule ja...

Ma ootan Sind.


Dash Berlin ft Emma Hewitt- Waiting
Morandi ft Helene- Save me

Eile oli esmaspäev, mis algas piduselt. Kõigepealt oli muidugi koolis ka vaja olla ja igasugu põnevaid asju teha. Nimelt meil oli kalade praktikum, jah päris kaladega. Pidime ära tundma räime, kilu ja soomuslesta. Arvate küll, et ah, kerge ju ! Kuid tegelikult kõik nii kerge ikka pole ja päris huvitavaid asju sai teada. Näiteks kas te teadsite, et lestal on pea taga koht, kust kõik elutegevuse jäägid välja tulevad ? Mina ei teadnud, mina otsisin seda kohta hoopis kuskilt sealt saba poolt.. Ning kas te teadsite, et räim muudab oma värvust, kui ta liigub erinevat värvi taimede vms vahel ? Igastahes, oli päris põnev ja kohati tekkis tunne, et ma peaks neid asju juba kooliajast teadma, kuid miskipärast tundus see kõik uue informatsioonina. Ülikoolis saab targaks ! Nalja saab ka, sest nende kaladega sai nalja ka tehtud. Vahepeal tõesti tundub, et meie koht ongi lasteaias ! ;)

Viimasesse loengusse ma aga ei läinud, sest kiirustasin koju end korda tegema. Õhtul oli mu kalli kursaõe sünnipäev, kellele kinkisime seksika seksika asja! ;) Istusime tema juures, sõime kõike head ja paremat, tegime väiksed kokteilid, paitasime kassi, tegime pilte, tantsisime, vaatasime Triinukese viie aasta tagust tantsuvideot ja tegime nalja, nalja ja veelkord nalja ! Mul oli ülemõistuse tore õhtu ja need tüdrukud on nii toredad. Mul pole sõnu, naerda sai nii, et kõhulihased on valusad ! Tänud tüdrukud :P
" .... Mis vaevab Sinu südant..?" "Süda... Läigib"

Eilse meenutuseks ! See suurepärane tants jääb mulle aastateks meelde ! Tahaks seda küll uuesti näha, kuid kui ma nüüd kuulan Barbie laulu, tuleb see video mulle niigi silmade ette. Huumor ! Aga kuna videot mul pole, siis siia ainult laul. ;)
Aqua- Barbie Girl

Täna aga olen terve päev olnud lihtsalt. Ärkasin juba hommikul vara, kuid midagi väga asjalikku teinud polegi. Kell kiirustab ka kuhugi meeleheitlikult ja käes on aeg et minna kooli. Kaheks tunniks kooli ? Mõttetu !

Kardinaid pole ma veel akende eest tirinud, kuid tunnen et päike on soe. Kuid kas ka tegelikult soe on seda saan ma kohekohe teada. Juba kevadest kevadesse kehtib minu jaoks lause:
Üksinda on külm, ka siis kui päike paistab. Ja nii on. Minu jaoks vähemalt. Kui lasta päikesel oma südamesse tungida oleks võib-olla ka üksinda võimalik tajuda soojust, kuid ilmselt pole ma selleks veel valmis...

Hetkel aga, kena päeva !

See reede oli hull. Kui naised pidu teevad, siis ikka korralikult ! Soojenduspidu oli väga super, sai tehtud hulle pilte ja tonnideviisi nalja. Kuid see mis toimus juba klubis... Vot sellepärast on minul häbi. Lihtsalt, reede oli päev, mil sai ületatud kõik reeglid ja kõik piirid. Sõna otseses mõttes ja ma ei liialda. Ma olin selline, nagu pole kunagi olnud. Ja selline ma ei taha enam kunagi olla ka, ausalt. Sai tehtud lollusi ja käitutud nii, nagu üks korralik naine kunagi ei tohiks käituda. Aga sellist asja enam kunagi ei juhtu ka, ilmselt oli mul vaja end niimoodi välja elada. Aga Atlantisesse lähiajal ma oma nägu näidata ei soovi, hoian madalat profiili.

Õnneks on Tartus veel mu teine kodu CT, kus ma midagi sellist pole korda saatnud ! :D

Shaun the Sheep- Football

Reedel valiti ka Eesti laul 2010. No minu arvates, täielik häving. Me ei saa elusees poolfinaalist edasi.. Mina oleks Eurovisioonile saatnud pigem Ott Sepa ja Märt Avandi ! Sest mulle meeldisid nende lood palju rohkem. Lovely Boyz- Broken Heart, kummitab mind praegugi veel !

Laupäev aga taastusin. Ja mõtlesin, mida ma korda olen saatnud. Mõtlesin üldse kuidagi jubepalju. Mõtlesin, et olen läbi elanud ja korda saatnud päris palju, et nüüd tahaks endale kindlust, tahaks turvatunnet. Et aitaks ehk hullukese mängimisest, kuid jah... Eile oleksin pidanud ka peole minema, kuid kuna ma olin veidi tõbine ja natuke jõuetu, siis otsustasin veeta oma laupäeva kodus, seltsiks hea muusika, mängud ja tass kuuma teega.

DJ Tiesto ft Nelly Furtado- Who wants to be alone

Täna on aga pühapäev ! Täna on eriline pühapäev. Täna on Emakeele päev. On hea, et aastas on üks päev, millal me tähistame nii tähtsat ja rahvuslikku püha, kui seda on meie emakeele päev. Meie keel on nii ilus ja seda peab hoidma ning austama. Nüüd kui tulevad eurod, kaob üks osa meie rahvuslikkusest. Mina isiklikult olen eurode vastu ja mitte ainult sellepärast, et need on koledad rahad vaid sellepärast, et need ei oma nii suurt tähendust kui seda on meie rahal. Me oleme üle elanud palju ja meie kroonid omavad suurt ajaloolist tähendust, neil on pildid meile tähtsatest ja austusväärsetest inimestest ! Kuid nüüd kui tulevad eurod.. Kaob osa meie ajaloost.

Ruja- Eesti muld ja Eesti süda

Olen terve päev vahelduva eduga õppinud.. Just nimel vahelduva eduga. Ma ei suuda end kokku võtta. Ja mul on mu supervanaema, kes teeb iga sekundi mu elust põrguks. Ta ei vääri olemast vanaema. Aga kuna see on blogi, siis ma ei taha avalikult tema nime siin kasutada. Millega olen ma ära teeninud selle pideva sõimu ja alanduse ? Ma ei austa seda naist enam. Ta on liiga palju kordi mind nutma ajanud. Liiga palju rikkunud mu elu. Ta hävitab kõik vähegi hea ja ilusa enda ümber. Ta on kõikide naabritega tülis, sest teate, tema on selline naaber, kes istub koguaeg hambad ristis aknal ja sõimab kõiki, ning näitab neile rusikat. Isegi ta oma õde ei austa teda enam ja ka pojal viskab vahepeal üle, kuidas tema ema temaga käitub. Ei, siin ei aita vabandusena see, et ta on vana ja ei saa aru mis toimub. Ta saab väga hästi aru kõigest, ta teab kuidas inimestele haiget teha, ta on õel. Mul on häbi, et mul on selline sugulane !

Nüüd, aga on kell juba õhtus. Ja mul on veel sada asja teha, seega tänaseks aitab nukrutsemisest ja tujutsemisest. I stop being sad and start being awesome instead !

Lenna Kuurmaa ja Elmar Liitmaa- Vabadus valatud verest

"Suhkat, sahkat sõidab rong, see on minu sõrmerong.
Pöial on mul veduriks, teised sõrmed vaguniks.
Käsivarrel rööpad maas, seal nüüd sõitu teha saab.
Suhkat, sahkat, suhkat, sahkat, suhkat, sahkat, tsuuh..

Suhkat, sahkat sõidab rong, see on minu sõrmerong.

Pöial on mul veduriks, teised sõrmed vaguniks.
Kõhu peal on rööpad maas, seal nüüd sõitu teha saab.
Suhkat, sahkat, suhkat, sahkat, suhkat, sahkat, tsuuh

Suhkat, sahkat sõidab rong, see on minu sõrmerong.

Pöial on mul veduriks, teised sõrmed vaguniks.
Põse peal on rööpad maas, seal nüüd sõitu teha saab.
Suhkat, sahkat, suhkat, sahkat, suhkat, sahkat, tsuuh... "

Selline oli üks pala, meie igareedesest kohustuslikust laulutunnist. Ilmselt ei saa te praegu aru, kui laheda lauluga on tegelikult tegemist, sest te pole kuulnud, kui ilusasti laulab seda meie muusikaõpetaja.
Tema hääl võtab isegi mind sõnatuks, rääkimata siis veel lastest. Üks osa minust ootab reedeid just selle 15-ne minuti pärast. Selline mõnus, hommikune laululine äratus loob hea tunde terveks päevaks. See viis on nii nakkav, et ma olen seda ümisenud terve päev, laulnud sõnu ja teinud kaasa liigutusi.

Mis aga puutub mu praktikapäeva, siis see oli väga tore. Lapsed on vahvad ja veendusin taas, et ma ei pea neid kartma. Nad on asjalikud ja toovad päikse ka kõige tormisemasse päeva. :)

Kuigi päev oli vahva, olen ma kurnatud. Ma olen väsinud sellest nädalast, väsinud tänasest päevast, väsinud lootmast, väsinud kurb olemast,väsinud talvest, väsinud otsimast ja ootamast... Väsinud, väsinud, väsinud ! Ma olen väsinud olemast selline nagu ma olen- nõrk...

Aga hetkel pole mul aega, et pikemalt kirjutada oma nõrkustest ja muredest, pole aega lasta väsimusel võimust võtta. Ma pean hoopis käbe pesus käima ja end korda tegema. Vahetama riided ja ootama, kuni mu sõbranna töölt vabaneb, et koos tormata teiste tsikiitade juurde peole warmupi tegema. Täna lähen oma lemmiktüdrukutega Cosmodrome'ile. Jah just täna vallutan koos oma kaasblondiinidega Atlantise ja rokime hommikuni. Tekiila juba ootab sügavkülmas ning sidrunid levitavat värsket lõhna mu toas. Riided on enamvähem valitud ja meigiasjad valmis pandud...

Täna on mul plaanis kaotada enda jaoks reeglid ja nautida. Ja mis kõige parem, ma luban, et homme ei kahetse midagi, sest kui kõik läheb nii nagu plaanitud, siis mul homme lihtsalt mälestused puuduvad.


Pidu võib alata !


Midagi Cosmolikku -
Melleefresh vs Deadmau5 - Sex Slave (Original Mix)

Just stop and listen to the rain

Can you feel the hidden pain?

These are tears of the Sky

Don’t you know the place up there high?


These tears come from the bad,

The people are doing or done had.

From all the anger in this world,

Evilness, jealousy or just a mean word


People are malicious and they don’t care,

That’s why the Sky is crying today.

We would make a change if we’d only try,

Believe us- it’s not hard just to care.


He tries to help us, but nobody is listening,

It’s sad that people are too selfish to care.

He has learned that no good word can help no more,

He pays back, hurts us and makes us suffering.


Sky takes all this badness into himself,

He is ready to listen, to forgive and help.

If you would reach your hand towards him

He’d help you and saves you from this crap.


If you’d take the time and will,

To say I’m sorry, I’m still caring.

You won’t be anymore in pains and ill,

And the Sky won’t let a tear go falling.


Krista 2007

Blondy.

My photo
Tartu, Estonia
Do you ever wonder if we make the moments in our lives or if the moments in our lives make us? (OTH)

Fanclub